Tallinna südalinnas asuv Apollo kino Coca-Cola Plaza täitus teisipäeva õhtul tõelise staarisäraga, kui punasele vaibale astusid Eesti meelelahutusmaailma tuntuimad näod. Põhjuseks oli uue kodumaise mängufilmi “Kiirabihaigla” suurejooneline esilinastus, mis tõi kokku nii kultuurihuvilised kui ka seltskonnatähed. Kuid vaatamata ekraanil hargnevale draamale, tõmbas kõige rohkem pilke hoopis publiku hulgas istuv paar, kelle vahel särises õhk märgatavalt rohkem kui filmilindil.
Tuntud filmirežissöör Arbo Tammiksaar saabus sündmusele koos oma kauni ja temast märgatavalt noorema elukaaslase, moekunstnik Kerti Pählimäega. Kuigi paar on kooselu nautinud juba mõnda aega, tundus sel õhtul, et nende mesinädalate faas ei näita raugemise märke. Niipea kui saalis tuled kustusid ja ekraanil hakkasid jooksma esimesed kaadrid, unustasid Arbo ja Kerti ümbritseva maailma. Kinosaali hämarus pakkus neile justkui turvalist varjupaika, kus lasta tunnetel voolata.
Nende kehakeel rääkis rohkem kui tuhat sõna. Arbo ja Kerti ei suutnud terve seansi vältel teineteisest käsi eemale hoida, pakkudes kõrvalistujatele vaatepilti puhtast ja ehedast lähedusest. See ei olnud lihtsalt viisakas käe hoidmine, vaid sügav ja emotsionaalne kontakt, kus sosistati teineteisele kõrva ja nauditi iga ühist hetke. Režissööri pilk, mis tavaliselt on suunatud kaadri kompositsioonile ja tehnilistele detailidele, oli sel õhtul naelutatud vaid tema kaaslasele.
Kerti Pählimäe, kes on tuntud oma peene stiilitunnetuse poolest, näis oma mehe kaisus täielikult lõõgastuvat. Paari vahel valitsev harmoonia oli lausa käega katsutav. Iga kord, kui saalis tekkis naerupahvak või pinev hetk, otsisid nende käed uuesti kontakti, justkui kinnitades, et kõige olulisem toimub just siin, nende kahe vahel. See avalik, kuid samas nii intiimne poolehoiuavaldus tegi neist õhtu vaieldamatult kõige romantilisema paari.
Isegi pärast filmi lõppu, kui tuled uuesti süttisid ja rahvas hakkas saalist väljuma, ei kiirustanud nad lahku minema. Nad püsisid veel hetke oma mullis, jagades viimaseid muljeid nii filmist kui ka teineteisest. On selge, et Arbo Tammiksaar on leidnud enda kõrvale inimese, kes paneb tema silmad särama ja südame kiiremini põksuma, ning nad ei karda seda õnne ka avalikkuse ees välja näidata. See õhtu kinos ei olnud pelgalt filmielamus, vaid tunnistus ühest tugevast ja kirglikust liidust, mis trotsib kõiki kõrvalpilke.
