Milano Cortina olümpiamägedes murdmaasuusatamise stardis murdis Norra superstaar Johannes Høsflot Klæbo taas lumel kõigi ootusi, võites oma karjääri kaheksanda kuldmedali ning kinnitades end kui üks kõigi aegade säravamaid talisportlasi. Klæbo tempokas ning taktikaline sõit tõi talle järjekordse triumfi pikamaasuusatamise klassikas ja vabatehnikas ühisstardis, kus ta jättis kaugele maha konkurendid ning näitas, miks tema nimi on saanud sünonüümiks vastupidavusele ja meisterlikkusele.
Oluline oli, et see kuldmedal pole mitte lihtsalt üks võit millegi eest, vaid ajalooline verstapost, mis viib Klæbo lähemale kõigi aegade olümpiakulda rekordi suusatamises. Vaid vähestel on õnnestunud talisporti ajaloos koguda nii palju kuldmedaleid ning see saavutus kirjutab tema nime jäädavalt talisporti kroonitavate legendide sekka.
Samas kui Klæbo tseremoonial naeratas võitja sära, kujunes olümpiapäev Eesti meeskonnale hoopis raskeks katsumuseks. Eesti murdmaasuusataja Alvar Johannes Alev astus rajale suure pühendumuse ja lootustega, ent võistlus kujunes tema jaoks ootamatult kurnavaks ja keeruliseks. Pärast pingelist 10 + 10 km distantsi, mis nõudis sõitjatelt maksimaalset füüsilist ja vaimset tööd, oli Alev tulemuseks 38. koht – kaugemal kui paljud olid arvanud ning kindlasti mitte see tulemus, milleks ta aastaid treenis.
Alev ise ei varjanud pettumust, kui püüdis sõitu kirjeldada. “See oli üks mu karjääri raskemaid võistlusi,” tunnistas ta avameelselt pärast finišijoont, tunnistades, et rütm ei avanud ning enesetunne rajal langes kiiremini kui arvas. Ta lisas, et kuigi tehniliselt olid suusad õiged ja ettevalmistus oli läinud hästi, ei suutnud ta rajal oma potentsiaali kõige paremaks sõiduks realiseerida.
Eesti koondise peatreener Aivar Rehemaa tõdes samuti, et ootused olid kõrged, ent reaalsus osutus karmimaks. Rehemaa sõnul oli Alevil varem olnud tugev treeningfaas ja heade tulemuste omadus, kuid täna ei õnnestunud kõik plaanitud punktid kokku tulla. “Soovisime Alvarilt märkimisväärselt rohkem ning nii tema kui meie kogu meeskond tundis, et täna oleks saanud paremini,” ütles Rehemaa, rõhutades samas, et olümpia on katsete ja ootamatuste mäng ning tuleb õppida nii võitudest kui ka raskustest.
Olümpiamängudel on iga distants tähendusrikas ning väga väike detail võib lõpptulemuse määrata. Mõned konkurendid sõitsid oskuslikult, leidnud tempo ja strateegia, mis hoidis neid konkurentsis kuni viimase kilomeetrini; teised pidid leppima sellega, et just täna ei olnud kõik täiuslik ja järgmiseks katsumuseks tuleb valmistuda uue hooga.
Pealtvaatajate seas oli tunda vastakaid emotsioone – üks osa rõõmustas Klæbo järjekordse ajaloolise võidu üle, teine osa vaikis ning mõtiskles Eesti sportlaste raske päeva üle. Kohalviibijad rääkisid, et Klæbo sõit oli kui teatris ette kantud meisterlik etendus, kus iga liigutus oli kaalutletud ja iga samm tähendas edasiminekut. Samal ajal Alevi võistlus tundus pigem loo õppusena, kus draama kerkis esile igal pöördel, igal kilomeetril.
Mõlemad suusatajad, nii Klæbo kui Alev, näitasid, et olümpiamängudel pole mitte ainult tulemused olulised, vaid ka võime tulla toime surve ja ootamatustega. Kui Klæbo jätkab oma loomulikku dominantsust ning püstitab rekordeid, siis Alev peab kogetust õppima ja tugevamana tagasi tulema järgmisteks võistlusteks, et panna alus veelgi eredamateks hetkeks murdmaasuusatamise areenil.
