Ostlemine peaks olema lihtne ja loogiline – valid toote, maksad ja lahkud rahulolevana. Kuid isegi kõige lihtsam tegevus võib muutuda segaseks ja pead oma silmi uskuma, kui juhtum, mis tabas Riigikogu liiget Valdo Randperet, võttis ootamatu pöörde. Mitte keegi ei oodanud, et üks harilik ost läheb nii kummaliselt.
Eelmisel nädalal pidi Randpere kogema midagi sellist, mida paljud meist ainult halvimates õuduslugudes ette kujutavad. Ta tegi oma igapäevase ostu ja sai kohe pärast makset telefoni teate, mis võttis ta maha jalge alt – tema makstud summa oli juba tagastatud. Alguses ei saanud mees aru, kas tegemist oli poe vabanduse või tehnilise veaga, kuid seis tundus liiga kummaline, et sellest lihtsalt mööda vaadata. Seda kogemust ei olnud ta kunagi varem läbi elanud.
Hommikul otsustas Randpere mitte alla anda, vaid pöördus poodi tagasi, et selgitada segadust, mis tekitas temas rohkem küsimusi kui vastuseid. Ta kohtus poe juhatajaga ja esitas talle kõik pangast saadud teadete koopiad, selgitades oma muret ning pakkudes isegi uut makset teha. Kuid poe juht võttis ootamatult teise lähenemise – ta ei saanud lihtsalt raha vastu võtta. Selline vastus pani Randpere hetkeks kõhklemise äärele. Kas risk oli poes tõesti nii suur, et uusi makseid vastu ei võetud?
Poe juhataja lubas minna asja juurest kaugemale ja kontrollida süsteemi põhjalikumalt. Mõni tund hiljem kõlas telefon uuesti – juhataja oli tagasi helistanud. Ootamatus, kummalisus ja isegi teatav absurd said selge kontuuri: poe süsteemis ei olnud ühtegi jälge Randpere ostust ega makse sooritamisest. Ükski andmebaas, mis pidi säilitama teavet kliendi käitumise ja ostutehingute kohta, ei näidanud midagi. Jällegi pidi Randpere uskuma, et nägi midagi uskumatut.
Uus pöördumine andis veel ootamatuma tulemuse – juhataja teatas, et olukord jääb selliseks nagu see on: Randpere ei pea korrakski uuesti maksma, kuid samuti ei saa ta oma ostu tagasi. Justkui ei oleks midagi kunagi toimunudki. See jättis Randpere mõtlema ja tõi esile küsimuse, miks sellised tõrked üldse süsteemidesse tekivad ja kuidas on võimalik, et nendega ei osata paremini toime tulla.
See kogemus pani Randpere veelgi valvsamalt jälgima kõiki oma ostutehinguid. Ta meenutas, kui oluline on hoida ostutõendeid, pangaväljavõtteid ja mistahes kirjalikke teateid, sest isegi lihtne ost võib ühel hetkel osutuda sissetungiks meie enda õiguste ja usalduse vastu. Randpere sõnul lõppes see lugu õnnelikult, kuid selgus, et sellised olukorrad võivad juhtuda igaühega ning sõltumata sellest, kes sa oled või mida sa teed.
Mõned punktid on tästä juhtumist selged: sellised ebatavalised olukorrad ei ole vaid üksikjuhtumid, vaid võivad olla märgiks laiemast probleemist maksesüsteemide töökindluses. Kui skeemid ja tehnilised lahendused ei toimi veatult, satub klient ootamatult olukorda, kus tema raha ja ostukaubad kaovad teadmata suunas. Just seda näitas Randpere lugu, mida võib pidada hoiatuseks igale kliendile, kes kahtlustab, et tema tehingutes võib peituda midagi, mida masinad ei oska seletada.
