Tartust pärit ultrajooksja Julia Rakitina on taas tõestanud, et inimvõimetel ei näi olevat piire. Kuue päeva jooksul läbis ta distantsi, mis paneb isegi kogenud sportlased imestusest pead vangutama – üle 700 kilomeetri. See uskumatuna tunduv saavutus tõi talle väärika tunnustuse: aasta ultrajooksja tiitli.
Rakitina osales Ameerika Ühendriikides toimunud kuue päeva ultrajooksul, kus iga osaleja eesmärk on lihtne ainult paberil – joosta nii palju kilomeetreid kui võimalik kuue ööpäeva jooksul. Tegelikkuses tähendab see lõputuna näivaid ringe, väsimust, unevõlga ja pidevat võitlust iseendaga. Just selles katsumuses suutis tartlanna näidata erakordset vastupidavust.
Lõpptulemusena kogunes tema nime taha 716,180 kilomeetrit – uus Eesti rekord kuue päeva jooksus. See tähendas, et ta parandas oma varasemat tipptulemust enam kui 33 kilomeetriga. Kui distantsi võrrelda maratonidega, tähendab see peaaegu 17 maratoni läbimist vaid kuue päevaga. Selline number ei kõla mitte ainult muljetavaldavalt, vaid peaaegu uskumatult.
Võistlus algas Rakitina jaoks kindla plaaniga: seekord tahtis ta kindlasti ületada 700 kilomeetri piiri. Eelmisel aastal jäi see eesmärk napilt saavutamata, mis jättis hinge väikese kripeldama. Just see mõte andis talle motivatsiooni seekord veelgi rohkem pingutada. Lõpuks, kui finiš käes oli, võis ta rahulolevalt tõdeda, et eesmärk sai täidetud.
Kuue päeva jooksul parandas Rakitina mitte ainult ühte rekordit. Võistluse käigus uuendas ta Eesti tipptulemusi ka mitmel vahedistantsil. 48 tunni jooksus läbis ta 283,367 kilomeetrit ning kolme ööpäevaga kogunes tulemuseks 400,440 kilomeetrit – mõlemad uued rekordid. Need numbrid näitasid, et ta liikus kogu võistluse vältel kindlalt rekordigraafikus.
Eriti tähelepanuväärne oli hetk, mil ta ületas oma senise Eesti rekordi. See juhtus ajal, mil jooksu lõpuni oli jäänud täpselt kuus tundi. Selleks ajaks oli ta juba kogunud piisava edu, kuid jätkas siiski tempokalt, suurendades vahemaad veelgi.
Võistlusel osales kokku 23 jooksjat ning üldarvestuses lõpetas Rakitina esikohal. See oli paljudele üllatus – isegi talle endale. Ta ei läinud starti mõttega võitu püüda, vaid keskendus oma isiklikule eesmärgile ja tempole. Just selline rahulik, kuid sihikindel lähenemine osutus lõpuks kõige edukamaks.
Tema saavutused ei jäänud märkamata ka rahvusvahelises arvestuses. Hooaja edetabelis tõusis Rakitina maailmas neljandale ja Euroopas teisele kohale, mis on Eesti ultrajooksu jaoks märkimisväärne saavutus.
Kuue päeva jooksul läbitud vahemaad näitasid, kui stabiilselt ta jooksis: esimesel ööpäeval 163,186 kilomeetrit, kahe päevaga 283,367, kolme päevaga 400,440, nelja päevaga 505,095, viie päevaga 611,968 ning lõpuks 716,180 kilomeetrit. Need numbrid peegeldavad mitte ainult füüsilist vastupidavust, vaid ka tugevat vaimset distsipliini.
Kui paljud inimesed peavad isegi ühe maratoni läbimist elu suurimaks spordisaavutuseks, siis Julia Rakitina jooksis kuue päevaga maratoni pikkuse distantsi ligi seitseteist korda. Just selline sitkus ja järjekindlus tegid temast aasta ultrajooksja.
