Selgeltnägijana tuntuks saanud Merily Timmer on harjunud rääkima nähtamatust maailmast ja inimeste salajastest muredest. Kuid tema enda lapsepõlv ei olnud sugugi rahulik ega tavaline. Kuulsa ema kõrval kasvamine tähendas, et nende elu ümber keerles pidevalt võõraid inimesi – ja mitte kõik neist ei olnud heade kavatsustega.
Merily on meenutanud, et juba noore tüdrukuna pidi ta nägema ja kogema olukordi, mis oleksid paljudele täiskasvanutelegi ehmatavad. Kui ema nimi oli avalikkuses tuntud, tõi see kaasa hulga kummalisi kohtumisi ja ootamatuid olukordi. Mõned inimesed tulid lihtsalt uudishimust, teised lootsid abi või tähelepanu, kuid leidus ka neid, kelle käitumine oli lausa hirmutav.
Naise sõnul oli perioode, mil ema ümber kogunes inimesi, kes olid justkui kinnisideesse langenud. Nad helistasid, kirjutasid või ilmusid ootamatult välja. Selline tähelepanu ei olnud alati sõbralik ega rahulik. Lapse jaoks võis see tunduda eriti segadust tekitav – ühel hetkel oli kõik tavaline, järgmisel aga pidi ta nägema täiskasvanuid, kes käitusid täiesti ettearvamatult.
Kõige eredamalt on Merily mällu jäänud üks juhtum, mis jättis sügava jälje. Tema sõnul oli ema ümber inimesi, kes muutusid lausa agressiivseks. Üks neist läks oma sõnadega nii kaugele, et ähvardas tappa nii tema ema kui ka teda ennast. Sellised sõnad ei kao mälust lihtsalt – eriti siis, kui neid kuuleb laps.
Sellised hetked panid noore Merily mõistma, et kuulsus ja avalikkuse tähelepanu võivad tuua kaasa väga erinevaid inimesi. Mõni otsib abi, mõni soovib lihtsalt suhelda, kuid vahel võib ette sattuda ka neid, kes on tasakaalust väljas. Lapsele tähendas see pidevat tunnet, et elu ei ole alati turvaline ega etteaimatav.
Aastate möödudes õppis Merily selliste olukordadega toime tulema. Ta on korduvalt rõhutanud, et kogemused nooruses õpetasid teda inimesi paremini tajuma ja nende käitumist mõistma. Võib-olla just seetõttu ei üllata teda täna enam väga paljud asjad, mida ta oma töös näeb ja kuuleb.
Kuigi mälestus sellest ähvardusest on jäänud temaga aastateks, ei ole see naist murdnud. Vastupidi – ta on öelnud, et minevikus kogetu õpetas teda olema tugevam ja ettevaatlikum. Avaliku elu varjukülgi nägi ta juba väga noorelt ning see kogemus kujundas temast inimese, kes oskab ka kõige keerulisemates olukordades rahu säilitada.
Täna meenutab Merily neid hetki kui osa oma teekonnast. Lapsepõlve hirmutavad episoodid ei ole küll kadunud, kuid need on muutunud lugudeks, mis selgitavad, milline maailm võib avaneda siis, kui keegi kasvab üles tuntud inimese kõrval.
