Eesti armastatud näitlejanna Evelin Võigemast, keda tuntakse lavalt ja ekraanilt juba aastakümnete jooksul, ei hoidnud enam tagasi oma arvamust kaasaegsete paarisuhete kohta — eriti kui rääkida vanusevahedest. Võigemast tõi hiljutises vestluses selgelt välja, kuidas ühiskond suhtub erinevalt olukordadesse, kus üks partneritest on teist oluliselt vanem. Ta ütles, et kui mees on naisest näiteks kolmkümmend aastat vanem, siis keegi seda tavaliselt ei kommenteeri ega peata pead. See on nagu vana muster, millest kõik lihtsalt mööda vaatavad või mille üle isegi ei imestata. Kuid sama ei saa öelda siis, kui naine on mehes vanem — isegi kui see vanusevahe on palju väiksem, näiteks kolmteist aastat, muutub olukord korraga kõigi jaoks uudiseks või imestamise objektiks.
Võigemast ei pelga selliseid teemasid arutada, sest tema enda elu ja karjäär on olnud täis nii avalikke nurki kui ka intiimsemaid hetki meeletult tähelepaneliku publiku all. Näitlejana on ta juhtinud tähelepanu mitte ainult oma rollidele teatrietendustes ja teleseriaalides, vaid ka ühiskondlike normide ja ootuste vastu, mis tihti endiselt jälgivad inimesi väljaspool nende kontrolli. Tema sõnul ei tohiks armastuse või suhte väärtust mõõta vaid aastatevahe järgi, kui mõlemad inimesed on täiskasvanud, teadlikud ja omavahel õnnelikud.
Evelin ei puudutanud ainult seda, kuidas teised näevad suhteid, vaid ka laiemat pilti vanusevahedega seotud stereotüüpidest. Ta rõhutas, et vanusevahe ise ei määra suhte kvaliteeti ning inimeste õigus armastusele ei tohiks olla seotud ühiskondlike eelarvamustega. Inimestena me sageli vaatame teise paari suhet läbi omaenda ootuste prisma, unustades, et iga paar on ainulaadne ja selle dünaamika ei pruugi järgneda ühiskondlike normide raamistikule.
Võigemast ise on olnud meedia tähelepanu all seoses oma eraelu ja suhetega, mis on sageli avalikkuse huvi all olnud, kuid tema sõnum on selge: miski ei peaks olema imestamise objektiks, kui partnerid on omavahel hästi sobivad ja õnnelikud. Tema sõnad kutsuvad lugemistajaskonda mõtlema sügavamalt selle üle, miks ühiskond mõnes olukorras reaktsioone ootab ja teistes vait jääb — kõik see ainult peegeldab eelarvamusi, mitte tegelikku armastuse väärtust.
