Reede on käes ja ees ootab nädalavahetus, mis paneb kõik proovile. Laupäeval seisab ees pargisõidu finaal, pühapäeval rennisõidu start. Kaks finaali ühe nädalavahetuse jooksul – see pole sugugi tavapärane. Kuid kogu selle pinge ja ootuse keskel kujunes kolmapäev eriliseks just pargisõidus, päevaks, mis jäi meelde iga detailiga.
Olümpial ei läinud pargisõit nii, nagu lootsin. Pärast seda oleme süvenenult analüüsinud kõiki minu sõite ja ka konkurentide esitusi. Iga liigutus, iga otsus on läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, justkui matemaatiline valem, kus ükski detail ei jää juhuse hooleks. See töö on olnud intensiivne, kuid samas ka põnev – ja kolmapäev tõi sellele kõigele reaalse vastuse.
Alustasin teisest grupist. Juba soojendusringide ajal andis tugev tuul endast märku ning üsna kiiresti sai selgeks, et hüppeid täisjõuga proovida ei ole lihtsalt võimalik. Lootus püsis, et ilm paraneb, ja treeninguaega pikendati, kuid peagi tuli kõik katkestada – torm ei andnud järele.
Ootamine venis. Alles umbes tunni möödudes hakkas tuul tasapisi vaibuma, taevas selgines ja päike ilmus välja. See muutis kogu meeleolu. Saime lõpuks rajale tagasi ja jätkata. Kuna päev oli ajaliselt juba pikaks veninud, lepiti kokku, et igale sõitjale jääb kolm soojendusringi. Need sujusid kindlalt ja andsid vajaliku enesekindluse.
Esimene laskumine algas hästi. Kõik liikus õiges rütmis kuni kuuenda sektsioonini, kus tegin vea reilil – just seal, kus olin treeningutel kõige kindlam olnud. See eksimus kandus edasi ka järgmisse, viimasesse sektsiooni. Kahe viimase osa punktid jäid madalaks: 2.25 ja 1.53. Kokku andis see laskumise eest 66.54 punkti. Arvestades kahte eksimust, ei olnud tulemus halb, kuid küsimus jäi õhku – kas sellest piisab finaaliks?
Teise laskumise eel oli selge, et vaja on puhtamat sooritust. Arutasime isaga ja teadsime täpselt, mida parandada. Kui minu kord tuli, läks kõik paika. Iga element õnnestus, sealhulgas ka need kaks viimast sektsiooni, mis enne alt vedasid.
Pikk päev tõi kaasa erilise otsuse: sportlased lasti rajale järjest, sõidud salvestati ning kohtunikud hindasid neid hiljem videote põhjal. See tähendas, et kui olin oma teise laskumise lõpetanud, polnud paljude jaoks isegi esimese sõidu punktid veel teada. Ootamine venis ja pinge kasvas.
Teadsin, et teine sõit tuli hästi välja, kuid tulemuse selgumine võttis ligi pool tundi. Lõpuks ilmus number – 86.03 punkti. See hetk tõi tõelise kergenduse ja rõõmu. Kahe grupi peale päeva parim tulemus. Kuigi tegemist oli kvalifikatsiooniga, tähendas see minu jaoks midagi enamat – see oli esimene kord karjääris, kui suutsin kvalifikatsiooni võita.
Nüüd ootab ees finaal. Esimene eesmärk on teha oma sõit puhtalt, ilma eksimusteta. Samas on selge, et konkurendid ei jää seisma ja paljudel on veel varu, mida näidata. Kõik viitab sellele, et ees seisab pingeline ja ettearvamatu heitlus.
