Henry Sildaru on taas kord tõestanud, et tema sisemine põlemine ja sihikindlus on murdumatud, eriti kui selja taga on valusad kogemused suurvõistlustelt. Sel nädalavahetusel on noore talisportlase graafik tihedam kui kunagi varem, pakkudes fännidele tõelist põnevust ja närvikõdi kahel järjestikusel päeval. Juba laupäeval ootab teda ees pargisõidu suur finaal ning vaevalt jõuab adrenaliin veres langeda, kui pühapäeval tuleb uuesti starti asuda rennisõidus. Olukord, kus kaks finaali langevad ühele nädalavahetusele, on harukordne isegi maailma tippude jaoks, kuid Henry kolmapäevane sooritus pargisõidu kvalifikatsioonis näitas, et ta on selleks pingeks valmis.
Pärast olümpiamängude ebaõnnestumist pargisõidus ei ole Henry ega tema meeskond jäänud käed rüpes istuma. Vastupidi, toimunud on süvitsi minev analüüs, kus iga liigutus, iga pööre ja iga konkurendi trikk on paberil pulkadeks lahti võetud. See matemaatiline täpsus ja strateegiline planeerimine on olnud põnev teekond, kuid tõeline tuleproov leidis aset kolmapäeval. Teisest grupist startinud eestlast tervitasid mäel aga heitlikud ja vaenulikud ilmastikuolud. Tugev tuul lõikas läbi riiete ja muutis hüpped eluohtlikuks, mistõttu ei saanud soojendusringe täie koormusega läbi viia. Korraldajad proovisid treeninguaega pikendada, lootes looduse halastusele, kuid torm muutus vaid raevukamaks ja sundis kogu tegevuse pausile panema.
Pärast tunniajast ärevat ootamist rauges tuul viimaks ja pilve piirilt piilus välja päike. See oli märk, et võistlus võib jätkuda. Kuigi pikk ootamine oli kurnav, leppisid sõitjad kokku kolmes soojendusringis, mis andsid Henryle vajaliku enesekindluse tagasi. Kuid esimene võistluslaskumine serveeris ootamatu tagasilöögi. Kuni kuuenda sektsioonini sujus kõik valatult, kuid siis vääratas Henry reilil – takistusel, mis oli treeningutel olnud tema kindlaim trump. See eksimus tõmbas endaga kaasa doominoefekti ja viga tuli sisse ka kohe järgmisel sektsioonil. Kohtunike antud punktid nendes lõikudes olid valusalt madalad, vastavalt vaid 2.25 ja 1.53. Kogu skoori 66.54 vaadates tekkis õhku küsimus – kas sellest piisab finaali pääsemiseks?
/nginx/o/2023/01/23/15094886t1h8534.jpg)
Teiseks laskumiseks valmistudes valitses Henry ja tema isa vahel selge teadmine: ebakindluseks pole ruumi ja vaja on puhast sooritust. Pingelises atmosfääris, kus sportlased saadeti järjest rajale ja kohtunikud hindasid sõite alles hiljem video põhjal, pidi Henry säilitama raudse närvi. Teine sõit õnnestus ideaalselt, kuid tulemust tuli oodata piinavad pool tundi. Kui tabloole ilmus lõpuks 86.03 punkti, vallandus rõõmupuhang. See ei olnud lihtsalt finaalipääse, vaid kahe grupi peale päeva parim tulemus. See tähistas Henry karjääri esimest kvalifikatsioonivõitu, mis on psühholoogiliselt ääretult oluline verstapost. Ees ootav finaal tõotab tulla tuline, sest kuigi Henry on tippvormis, on konkurentidel paberil veel reserve, mida käiku lasta.
