Eesti meelelahutusmaailma aasta ühe säravaima sündmuse – meelelahutusauhindade gala – punane vaip ja sagin täitusid sel õhtul tuhandete ootuste ja lootustega, kuid kahe tuntud tegelase, Kerdo Mölderi ja Diana Klasi käitumine eristus ülejäänud rahvamassist. Kui enamik külalisi oli tulnud nautima glamuuri, vahetama tervitusi ja elama kaasa auhindade jagamisele, siis see särav duo kandis endas hoopis teistsugust, peaaegu detektiivilikku energiat. Nende eesmärk polnud mitte lihtsalt kohal olla, vaid nad olid asunud tõelisele jahile.
Juba sündmuspaika saabudes oli näha, et nii Kerdo kui ka Diana on võtnud vastu kindla missiooni. Nende silmad skaneerisid ruumi uudishimulikult, uurides iga nurka ja jälgides saabujate voogu tähelepanelikkusega, mida tavaliselt kohtab vaid spioonifilmides. Mölder ja Klas, kes on tuntud oma vahetu ja elava loomuse poolest, ei varjanudki oma kavatsusi: nad olid tulnud eesmärgiga leida üles Mallukas. See ei olnud juhuslik kohtumine, mida nad lootsid, vaid strateegiline otsing, mis muutis nende õhtu üheks suureks jahtumismänguks keset seltskonnaglamuuri.
Kogu õhtu vältel võis märgata, kuidas paar liikus galal ringi, suheldes küll teiste külalistega, kuid hoides oma tähelepanu siiski fookuses – leida üles see üks ja ainus inimene, keda nad otsima olid tulnud. Nende vestlused olid täis nalja ja naeru, kuid samas oli tunda kerget pinget, mis kaasneb mis tahes suure otsimisretkega. Kas Mallukas on saalis? Kas ta on end peitnud mõne nurgataguse või VIP-ala varju? Need küsimused näisid neil pidevalt meeles olevat.
See eriline jaht andis nende õhtule hoopis teise dimensiooni. Kui teised artistid ja tähed nautisid tähelepanu keskpunktis olemist, siis Kerdo ja Diana muutsid oma osalemise sündmusel omamoodi seikluseks. See oli kui stseen elust enesest, kus staaride vaheline dünaamika ei koosne vaid intervjuudest ja naeratamisest, vaid ka täiesti ootamatutest ettevõtmistest, mis teevad iga ürituse unustamatuks. Nende sihikindlus Malluka ülesleidmisel oli imetlusväärne ning pakkus kõrvaltvaatajatele palju kõneainet.
Õhtu jooksul tehtud videod ja kaadrid peegeldavad seda hasarti, millega duo oma “missiooni” suhtus. Iga uus ruum, iga uus laudkond ja iga nägu, mida nad kohtasid, oli potentsiaalne vihje või leid. See ei olnud tülitsemine ega pahatahtlik tagaajamine, vaid pigem meelelahutuslik ja vaimukas “jahimäng”, mis demonstreeris suurepäraselt, kui ootamatuid pöördeid võib üks tavaline meelelahutusgala võtta. Kerdo ja Diana suutsid näidata, et ka kõige ametlikumatel üritustel on võimalik leida viis, kuidas luua endale omaenda väike ja lõbus lugu, millest saab kogu õhtu vältel omamoodi sümbol. Nad jäid truuks oma valitud eesmärgile kuni viimase hetkeni, jättes maha tunde, et meelelahutusmaailm on täis üllatusi, kui vaid tead, keda ja kus otsida.
