Eesti telemaastiku üks säravamaid ja samas vastuolulisemaid tähti Maire Aunaste seisab silmitsi verstapostiga, mis paneb iga inimese oma elu üle sügavalt järele mõtlema. Juba järgmise aasta alguses täitub tal seitsmes aastakümme siinilmaloos, kuid juubeli tähistamise asemel on naise mõtted hoopis mujal. Maire avas oma südame ja rääkis täiesti ilustamata sellest, mis toimub tema hinges praegu, kui seljataga on kirev karjäär ja ees ootab teadmatus.
Kuigi paljud on spekuleerinud, et vaba hingega Maire pakkib taas kohvrid ja suundub kaugele mere taha, siis tegelikkus on märksa karmim ja maisem. Maire ei varja, et on kaalunud Eestist lahkumist, kuid see ei ole enam see romantiline unistus, mis viis teda kunagi Ameerikasse. Seekordne vaatamine piiri taha on täis eksistentsiaalseid küsimusi, millele vastuste leidmine tundub peaaegu võimatu. Ta küsib endalt otse ja valusalt: mida ma seal kaugel võõrsil üldse tegema hakkaksin? See ei ole enam noore naise seiklusjanu, vaid küpse inimese mure ellujäämise pärast.
Kõige suurem ja hirmutavam küsimus Maire jaoks on majanduslik toimetulek. Kuidas ma end elatan, pärib ta endalt ikka ja jälle, kui mõtted rändavad lahkumisele. Ta mõistab suurepäraselt, et seitsmekümnenda eluaasta künnisel ei oodata teda kuskil avasüli uut karjääri alustama. See on julm reaalsus, millega telelegend peab silmitsi seisma – nimi, mis Eestis avab uksi, ei pruugi piiri taga tähendada mitte midagi.
Maire tunnistab, et tema elus on praegu periood, kus ta tunneb end justkui peatununa. See ei ole vaikus enne tormi, vaid pigem sügav eneseanalüüs, kus kaalukausil on kodumaa turvalisus ja võõrsile mineku ebakindlus. Ta ei taha enam tormata pea ees tundmatusse vette, teades, et põhi võib olla liiga sügaval. Iga tema sõna õhkab teatud tüüpi väsimust ja samas ka imetlusväärset ausust iseenda vastu.
See naine on andnud Eesti rahvale aastakümneid meelelahutust ja emotsioone, kuid nüüd, oma suure juubeli eel, on ta ise see, kes vajab vastuseid. Maire Aunaste ei ole kunagi kartnud rääkida asjadest nii, nagu need on, ja ka seekord ei loobi ta tühje sõnu. See on lugu naisest, kes teab oma väärtust, kuid tajub samas ühiskonna ja aja survet, mis sunnib teda tegema raskeid valikuid oma eluõhtupooliku eel.
