Tartu tänavad täitusid sel erilisel õhtul millegi seletamatuga, kui tuhanded üliõpilased ja linnaelanikud kogunesid tähistama traditsioonilist volbriööd. Õhk oli paks ootusärevusest ja kevadisest energiast, mis tipnes tõelise vaatemänguga otse linna südames. Emajõe Ateena ei maganud sel ööl hetkegi, sest akadeemilised traditsioonid ja tänapäevane peokultuur sulasid kokku üheks unustamatuks sündmuste keeriseks.
Peo peamiseks tõmbenumbriks kujunes legendaarse ansambli Terminaator kontsert, mis pani Raekoja platsi ja selle ümbruse sõna otseses mõttes värisema. Jaagup Kreem oma tuntud headuses ei hoidnud energiat tagasi ning rahvahulk vastas talle samaga, lauldes kaasa iga viimast kui rida. See ei olnud lihtsalt kontsert, vaid ühine vabanemine talvisest surutisest, kus kitarride helid ja trummipõrin kuulutasid ametlikult kevade võitu. Inimesed tantsisid, hüppasid ja nautisid vabadust, mida pakub vaid üks õige tudengilinna nõiaöö.
Kuid muusika polnud ainus, mis rahvast lummuses hoidis. Ööpimedust lõhestas müstiline ja ohtlikuna tunduv tuleshow, mis pani pealtvaatajate südamed kiiremini põksuma. Professionaalsed tuleartistid tantsisid leekidega, joonistades musta taeva taustale uskumatuid mustreid ja sädemeid. Tule kuumus oli tuntav isegi kaugemal seisjatele, lisades õhtule ürgset ja veidi metsikut varjundit. See visuaalne vaatemäng oli täiuslikus akordis Terminaatori kütkestava rock-muusikaga, luues atmosfääri, mida Tartus ei näe just igapäevaselt.
Tudengite korporatsioonid ja seltsid marssisid uhkelt oma värvides, kandes tõrvikuid ja hoides elus sajanditevanuseid tavasid. See kontrast – iidsed akadeemilised kombed ja tänapäevane festivalimelu – ongi see, mis teeb Tartu volbriöö nii eriliseks. Iga nurga peal võis näha rõõmsaid nägusid, kohtuda vanade sõpradega ja tunda seda erilist ühtekuuluvustunnet, mis on omane vaid sellele linnale. Õhtu edenedes muutus melu üha valjemaks ja vabamaks, kestes varajaste hommikutundideni, mil viimasedki nõiad ja tudengid kodutee leidsid. See oli öö, kus reeglid korraks unustati ja lasti end kanda rütmidel, tulel ja puhtal rõõmul.
