Kertu Jukkumi liigutav teekond: kuidas beebiga maratonirajal südameid võita

See ei olnud tavaline sportlik pingutus, vaid midagi palju sügavamat ja hingeminevamat. Kertu Jukkum, keda teatakse kui sihikindlat ja energilist naist, seisis hiljuti silmitsi oma elu ühe erilisema väljakutsega – osaleda maratonil, olles ühtlasi värske ema. See teekond ei pakkunud vaid füüsilist koormust, vaid kujunes emotsionaalseks rännakuks, mis muutis põhjalikult tema arusaama spordist, emadusest ja ühtsuse jõust. Kui Kertu astus rajale, ei jooksnud ta üksnes kilomeetrite ja isiklike rekordite nimel; ta kandis kaasas midagi palju väärtuslikumat.
Kertu Jukkum jätab planeeritud maratoni vahele: ma ei taha beebist pikalt eemal olla - Kroonika

Jooksmine on alati olnud Kertu jaoks eneseleidmise ja vaimse selguse allikas, kuid emana muutus iga samm hoopis tähendusrikkamaks. Ta kirjeldab, kuidas tasakaalu leidmine nõudliku spordiala ja pisitillukese beebi eest hoolitsemise vahel on paras köielkõnd, kus tuleb pidevalt prioriteete ümber hinnata. Ometi ei ole ta nõus loobuma kirest, mis hoiab tema vaimu virge ja keha tugevana. Just see sisemine põlemine ja vajadus leida aega iseendale, ka keset kõige kiiremaid emakohustusi, ongi see jõud, mis teda rajal edasi kannab.

Raja atmosfäär oli täis erilist energiat, mida vaid tõelised jooksusõbrad mõistavad. Kertu naudib siiralt võimalust vahetada mõtteid vanade heade jooksukaaslastega, tundes, et selline ühine kulgemine looduses, mööda iidseid metsi ja väekaid puid, on puhas luksus. Need on hetked, kus argipäeva mured ununevad ja asemele astub rahu. Eriti eredalt on talle meelde sööbinud üks seikluslik eksimine rajalt, mis muutis planeeritud jooksu ootamatuks avastusretkeks. Sellised väikesed viperused ja spontaansed momendid ongi need, mis loovad kõige ehedamad mälestused.
KLÕPS | Tehtud! Kertu Jukkum läbis esimese maratoni emana. Rajal toitis ta ka oma last - Kroonika

Toetav seltskond, kes teda sel teekonnal saatis, mängis hindamatut rolli. Kertu tõstab eraldi esile oma seikluskaaslast Sipsikut, kelle jutustused ja teel olles improviseeritud luuleread muutsid kogu päeva erakordseks. See pole üksildane rännak, vaid kogukondlik kogemus, kus jagatud rõõm ja üksteise toetamine teevad raskeimadki kilomeetrid kergemaks. Kertu lugu on inspireerivaks meeldetuletuseks kõigile emadele, et enesehoidmine ja kire säilitamine ei ole mitte luksus, vaid vajadus, mis aitab olla veelgi parem ja õnnelikum lapsevanem. See maraton oli ühe peatüki algus, mis tõestas, et armastuse ja tahtejõuga on võimalik ületada igasugused distantsid, leides seejuures iseennast ja säilitades sära silmis.