Vehklemisstaar Katrina Lehis avameelselt rängast traumast ja operatsioonijärgsest vaikusest: ma sain lõpuks aru, et pean kuulama ainult oma keha, mitte teiste nõudmisi

Eesti vehklemise säravaim täht ja olümpiasangar Katrina Lehis on läbinud teekonna, mis on teda tundmatuseni muutnud. Pärast piinavat ja ränka operatsiooni, mis järgnes ootamatule ning karjääri ohustanud traumale, jõudis naine tõdemuseni, mis raputab spordimaailma alustalasid. Lehis tunnistab nüüd täiesti avalikult ja ilustamata, et see pikk ning emotsionaalselt kurnav taastumisperiood sundis teda tegema kannapöörde oma maailmapildis. Ta mõistis keset vaikust ja valu, et kõige olulisem on tema enda keha hääl, mitte treenerite, fännide või spordiametnike lakkamatu surve ja ootused.
Operatsioonist taastuv Katrina Lehis: minu hooaeg algab kindlasti tunduvalt  hiljem kui tavaliselt | Õhtuleht

„Pärast operatsiooni ma mõistsin, et pean kuulama oma keha, mitte teisi inimesi,“ lausub Lehis kindlameelselt, meenutades aega, mil ta pidi areenilt kõrvale jääma. See polnud pelgalt füüsiline vigastus, vaid sügav sisemine kriis, kus mängus oli kõik. Enne saatuslikku traumat oli surve olla parim, tulla tagasi võidukalt ja täita kõik talle pandud lootused, muutunud peaaegu talumatuks. Operatsioonilaud ja sellele järgnenud kuud karkudel olid aga need, mis andsid talle võimaluse peatuda ja peeglisse vaadata. See oli hetk, kus välismaailma müra vaibus ja järele jäi vaid reaalsus – tema ise ja tema tervis.

Lehis ei varja, et tippspordis on väga lihtne kaotada sidet iseendaga. Ümberringi on alati keegi, kes ütleb, millal peab pingutama, millal hambad risti suruma ja millal läbi valu minema. Kuid operatsioonijärgne aeg õpetas talle karmi õppetunni: kui sa ise oma keha ei hoia, ei tee seda keegi teine. Ta kirjeldab seda kui valusat, kuid vabastavat äratust. Nüüdsest on tema jaoks esikohal enesetunne ja sisemine tasakaal, mitte kramplik püüd kellelegi midagi tõestada.
Fencer: Tough training schedule ahead of euros, world champs | News | ERR

See uus filosoofia on muutnud ka tema suhtumist treeningutesse ja võistlemisse. Lehis on õppinud ütlema „ei“, kui keha annab märku väsimusest või ohust. See on julge samm naiselt, kellelt oodatakse alati vaid kulda ja karda. Ta teab nüüd täpselt, et tippu jõudmine ei tähenda enese hävitamist teiste heakskiidu nimel. Tema pilk on suunatud tulevikku, kuid seekord on tal kaasas salarelv – oskus usaldada oma sisetunnet rohkem kui ühtegi kõrvalist nõuandjat. See on Katrina Lehise uus ajastu, kus domineerib rahu, tervis ja vääramatu eneseusk.