Tallinna Kalev/Cramo ja Tartu Ülikooli meeskondade vaheline kohtumine on kujunenud tõeliseks närvidemänguks, mida spordisõbrad veel pikalt mäletavad. See polnud lihtsalt tavaline mäng, vaid tõeline vastupidavuse ja tahtejõu proovikivi, kus kumbki pool ei soovinud alla vanduda. Algusest peale oli õhus tunda pinget, mis iseloomustab vaid kõige kõrgema panusega duelle. Mängu käik on olnud äärmiselt tasavägine ja dramaatiline, viies meeskonnad korduvalt piirini, kus iga eksimus võib tähendada kaotust.
Sündmuste ahel on olnud tõeliselt uskumatu. Kui mängu tavapärane aeg läbi sai, tundus, et fännid ja mängijad on juba oma emotsionaalse limiidi saavutanud, kuid tegelikult oli kõik alles algamas. Esimene lisaaeg ei toonud soovitud selgust ega võitjat, sundides treenereid tegema kiireid ja keerulisi taktikalisi korrektiive. Mängijad, kes olid juba füüsiliselt kurnatud, pidid leidma endas viimased varud, et jätkata võitlust korvpalliplatsil. Tribüünid möllasid, fännide hääl oli kähedaks karjutud, kuid keegi ei lahkunud – kõik ootasid, millal see eepiline heitlus lõpuks oma lahenduse saab.
Teisele lisaajale jõudmine on korvpallis harukordne sündmus, mis näitab mõlema meeskonna erakordset tahtmist ja võitlusvaimu. See ei ole enam vaid tehniline mäng, vaid vaimne maraton, kus võitjaks tuleb see, kes suudab säilitada külma närvi ka kõige kriitilisematel sekunditel. Tartu Ülikooli mängijad on näidanud üles imetlusväärset sitkust, suutes vastata igale Kalev/Cramo survele. Samas on Kalev/Cramo tõestanud oma klassi, tulles raskest seisust korduvalt tagasi.
Kõik osalised platsil on andnud endast maksimumi, jättes väljakule iga viimasegi energiavaru. See on hetk, kus taktikalised skeemid võivad tagaplaanile jääda ja otsustavaks saavad iseloom, süda ja soov kirjutada oma nimi selle mängu ajalukku. Korvpalliajaloolased ja fännid saavad veel kaua vaielda selle üle, milline olukord või viskevalik osutus otsustavaks, kuid praegusel hetkel on tähtis vaid see hetk, mis väljakul toimub. Publiku kaasaelamine on olnud massiivne ja energiast pakatav, luues atmosfääri, mis kannustab mängijaid ka siis, kui lihased enam kuuletuda ei taha. See heitlus on juba praegu saanud Eesti korvpalliaasta üheks kõrghetkeks.
