Koroonapandeemia tõi paljude inimeste ellu ärevust, teadmatusest kantud pingeid ja keerulisi olukordi. Teleajakirjanik Roald Johannson tunnistas, et ka tema jaoks kujunes see periood emotsionaalselt raskeks ning mõjutas tema käitumist rohkem, kui ta tol hetkel ise märgata oskas.
Roald meenutas, et pandeemia ajal haaras teda tugev soov kõike kontrollida. Uudiseid tuli pidevalt juurde, olukord muutus päevadega ning teadmatus tekitas temas rahutust. Ta jälgis tähelepanelikult toimuvat, analüüsis olukorda ning püüdis oma pere turvalisuse nimel teha kõik võimaliku. Mida rohkem ta aga teemale keskendus, seda enam hakkas see mõjutama tema igapäevast elu.
Mingil hetkel muutusid tema reaktsioonid ja harjumused nii silmatorkavaks, et need ei jäänud märkamata ka lähedastele. Eriti jäi talle meelde vestlus naise õega, kes vaatas tema käitumist kõrvalt ning jõudis üsna murettekitava järelduseni. Naise õde arvas, et Roaldi käitumine võib viidata isegi psühhoosile.
See hinnang mõjus talle tugevalt. Kuigi tema enda jaoks tundus kõik loogiline ja põhjendatud, nägid teised olukorda hoopis teisest vaatenurgast. Just see pani teda mõtlema, kui kaugele võib inimene keerulisel ajal oma hirmude ja muredega minna, ilma et ta ise sellest täielikult aru saaks.
Roald ei varjanud, et pandeemia mõjutas tema mõtteviisi märgatavalt. Pidev valmisolek, soov ohtusid ennetada ja olukorda kontrollida tekitasid temas seisundi, kus lõõgastumine muutus keeruliseks. Samal ajal kogesid sarnaseid tundeid paljud inimesed üle maailma. Määramatus, piirangud ja pidevalt muutuv infoväli panid proovile nii kannatlikkuse kui ka vaimse vastupidavuse.
Aastate möödudes on võimalik kogu sellele ajale juba rahulikuma pilguga tagasi vaadata. Roald tõdes, et toonased sündmused õpetasid talle palju nii iseenda kui ka inimpsühholoogia kohta. Eriti selgelt jäi talle meelde, kui erinevalt võivad inimesed kriisidele reageerida ning kui oluline on märgata hetke, mil mure hakkab mõjutama igapäevast elu rohkem, kui peaks.
/duo/news/2024/05/16/1715846499-roaldi-retked-troopilised-kirelo-o-mad-16.05.24-6.jpg)
Kuigi koroonaperiood on tänaseks jäänud minevikku, elavad mälestused sellest ajast paljudes edasi. Roaldi jaoks oli see aeg täis küsimusi, sisemisi pingeid ja eneseanalüüsi. Samas andis see talle võimaluse mõista, kui habras võib olla tasakaal ettevaatlikkuse ja ülemäärase muretsemise vahel.
Tagasi vaadates räägib ta sellest kogemusest avameelselt ja ilma ilustamata. Just sellised hetked näitavad, kuidas isegi tugevad ja enesekindlad inimesed võivad keerulistes oludes sattuda olukorda, kus nende käitumine hakkab teistele tunduma ootamatu või isegi murettekitav. Ning mõnikord piisab ühest lähedase tähelepanekust, et inimene hakkaks oma olukorda täiesti uue nurga alt vaatama.
