Ott Tänaku nimi ei ole lihtsalt nimi – see on sümbol. Saaremaa saare väikese Kärla küla karmist tuulest ja kõledatest teedest on sirgunud mees, kes mitte ainult ei unistanud suurtest saavutustest, vaid langes kord nii sügavale, et peaaegu kõik tundus lõppenud olevat. Tänak ei varjanud kunagi, et tema elu suur eesmärk oli üks: saada World Rally Champion’iks ja jääda rallimaailma ajalukku kui kiireim ja kõige visam juht maailmas. Kuid selle saavutamiseks pidi ta esmalt läbi käima kõige pimedamast august ja taluma valusid, mida vähesed mõista suudavad.
Alustades oma rallikarjääri maailmameistrivõistlustel, oli Tänakul palju vastaseid ja takistusi. Tema ja kaardilugeja Martin Järveoja pidid mitu hooaega leppima kolmandate kohtadega ja maailmakuulsate rallisõitjate varju jäämisega. Paljud kommentaatorid ning kriitikud kirjeldasid tema stiili kui liiga impulsiivset ja riskideavaldavat, mis pigem takistas kui aitas teda tipule jõuda. Kuid just need katsumused kujundasid tema hinge, sundides teda muutma lähenemist ja kasvatama sportlikku küpsust.
Kõik muutus 27. oktoobril 2019, kui Tänak ja Järveoja kirjutasid end igaveseks Eesti spordiajalukku, võites WRC tiitli Kataloonias. See päev ei olnud lihtsalt võit – see oli tõestus, et Eesti poiss, kelle karjäär näis kord hukule määratud, suutis murda läbi maailma tipptaseme ja võtta kätte selle, mille nimel ta oli aastakümneid pingutanud. See võit tähistas mitte ainult tema eluunistuse täitumist, vaid tõstis kogu Eesti rallispordi uutesse kõrgustesse.
Eestis on hetki, kui spordisündmus peaaegu peatab terve rahva hingeõhu. Kuid Tänaku võidu ajal tundus, et isegi valitsuse ametnikud unustasid oma päevakorrad, sest kõik pilgud olid pöördunud tema võidukat auto rataste poole. Ralli ei ole traditsiooniliselt spordiala, mis paneb kogu riigi südame kiiremini põksuma, kuid Tänaku puhul toimus midagi erandlikku – tema saavutused lõid ühise põlvkondadevahelise uhkuse tunde, mis ületas tavapärased spordi piirid.
Tema ema ja isa – eriti tema isa Ivar Tänak – on olnud tema kõige suuremad toetajad kogu tema teekonna vältel. Isa silmad täitusid pisaratega, kui ta mõtles tagasi päevadele, mil väike Ott istus esimest korda rooli taga ja unistas suurtest asjadest. See isiklik side ja perekonna toetus aitasid tal tõusta olukordade üle, kus paljud oleksid loobunud. Õnneks oli tema kõrval alati inimesi nagu rallilegendi Markko Märtin ja ärimees Oleg Gross, kes nägid temas rohkem kui lihtsalt juhti – nad nägid tulevast maailmameistrit.
Tänaku tee ei olnud kunagi sirgjooneline. Ühel hooajal sai tema karjäär nii madala punkti, et osad arvasid tema teekond lõppenud olevat ja tema kui rallisõitja tulevik täielikult kadunud. Kuid see hetk, mil ta mäletas oma lapselikke unistusi ja leidis august taas tee välja, on nüüd osa tema legendist. Tänak on mõistnud, et suurt edu ei mõõdeta vaid tiitlitega – see on ka võime ennast uuesti leiutada ja taastada, kui kõik tundub kaotsi läinud.
Pärast oma WRC tiitli saavutamist ei peatunud Tänak seal. Tema enesekindlus kasvas, kui ta naasis rallieeliti tasemele koostöös Malcolm Wilsoniga M-Sport süsteemis. Ta saavutas oma esimese rallivõidu juba 2017. aastal ja jätkas võitude kogumist, enne kui tema unistus tõeks sai. Tänaku nimi kõlab nüüd üle maailma autoralli ringkondades ja tema võit meistritiitli nimel lõi talle koha ralliajalukku, mida austatakse ja meenutatakse veel pikka aega.
Polnud see lihtsalt sportlik saavutus, vaid emotsionaalne rännak – pärast aastaid kestnud kahtlusi, võitlusi ja pettumusi tegi Ott Tänak selle, mida vähesed suudavad: ta seisis taas tipus ja sellel hetkel tähendas maailm, kuid veel enam tema kodumaa Eesti, üht suurt hingetõmmet ja jagatud uhkust.
