Eesti kultuurielu üks värvikaimaid tegelasi Kalju Kivi oli tuntud mitte ainult oma kunstilise panuse, vaid ka pööraste pidude poolest. „Kalju ütles alati, et iga hea pidu peab lõppema skandaaliga,“ meenutavad sõbrad ja kolleegid, ning just see lause näibki kokku võtvat kogu tema elu ja loomingu vaimu.
See pole lihtsalt ütlus, vaid tõeline filosoofia, mille järgi ta elas. Üks eriti meeldejääv juhtum leidis aset Berliinis, kus ta koos Eesti Nukuteatri juhiga Meelis Paiga sattus täiesti ootamatusse olukorda. Tööreis oli jõudnud punkti, kus kaks meest otsustasid võtta ühe õlle, kuid järjekord osutus nii pikaks, et see nõudis loomingulist lahendust. Kalju ei kõhelnud hetkekski – ta vaatas peeglisse, sättis riietust ja otsustas mängu astuda hoopis laval.
See otsus ei olnud planeeritud, see sündis hetke innust ja improvisatsioonist. Tõmmates seltskonna kokku, haaras ta kaasa isegi möödujad ning muutis Berliini loomaaia muusika saatel toimunud kogunemise peaaegu tantsupeoks. Ühtäkki olid nad kõik koos ringmängus, ja igaüks tundus unustavat aja ning koha. See polnud lihtsalt pidu – see oli kogemus, mis sulatas kokku tundmatud näod ja lõi osalised ühisele lainele.
Meelis Pai on hiljem rääkinud, kuidas see hetk ajas ta naerma ning muutis kogu reisi mällu jäävaks. See sündmus, kus väike plaan sai hüppeliselt suureks ühiseks pidustuseks, seisab kui elav näide Kalju Kivi võimest muuta igav hetk eriliseks ja meeldejäävaks. Ei olnud oluline, et idee tekkis ootamatult; oluline oli see, kuidas ta suutis muuta olukorra, mis muidu olnuks tavaline rivi inimesi järjekorras ootamas, millekski elavaks ja kaasahaaravaks.
See lugu on meeldetuletus, et Kalju ei kõhkle kunagi astuda välja tavapärasest, et anda oma sõpradele ja kaaslastele midagi, mida nad kunagi ei unusta. Tema loominguline vaim ja alati ootamatu lähenemine pidudele jäävad paljude jaoks legendaarseks, sest ta teadis, kuidas ühest naljast sündib teekond, mida meenutatakse aastaid hiljem.
