Näitleja Andres Dvinjaninov tunnistas ootamatut trikki: kuidas ta sõjaväest pääsemiseks psühhopaati mängis

Eesti armastatud näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov on aastate jooksul publikut naerutanud ja liigutanud lugematute rollidega. Kuid üks tema elu kõige ootamatumaid “rolle” ei sündinud laval ega kaamera ees – see toimus palju varem ja hoopis teistsuguses olukorras.

Noore mehena seisis Dvinjaninov silmitsi ajateenistusega. Paljudele tähendas see paratamatut kohustust, millest polnud pääsu. Temal aga küpses peas täiesti ootamatu plaan. Selle asemel, et lihtsalt leppida ees ootava teenistusega, otsustas ta proovida midagi, mis nõudis samasugust veenvust nagu tõeline näitlejatöö.

Ta otsustas mängida rolli.
Andres Dvinjaninov vigastas ennast tõsiselt: valu saabus siis, kui lavalt  maha tulin ega saanud enam kätt tõstagi! - Kroonika

Dvinjaninov on hiljem meenutanud, et teeskles arstide ees psühhopaati. See polnud lihtne katse – olukord oli tõsine ja iga liigutus, pilk või sõna pidi tunduma usutav. Noor mees pidi veenma spetsialiste, et temaga pole kõik päris korras. See tähendas, et ta pidi oma käitumist hoolikalt kontrollima, näitlema veenvalt ja jääma lõpuni oma rolli sisse.

Tema enda sõnul oli see üks kummalisemaid “etendusi”, mida ta kunagi andnud on. Seal polnud publikut ega aplausi. Oli ainult pingeline olukord ja teadmine, et kõik sõltub sellest, kui usutav ta suudab olla.

See riskantne katse kandis lõpuks vilja. Arstid jäid tema käitumise suhtes kahtlevale seisukohale ning tulemus oli see, et Dvinjaninov pääses sõjaväeteenistusest.

Tagantjärele vaadates mõjub see episood peaaegu nagu filmistseen. Noor mees, kellel on juba varakult olemas näitlejameisterlikkus, kasutab seda oskust täiesti ootamatus olukorras – mitte laval, vaid oma elu pöördepunktis.

Aastakümneid hiljem on Dvinjaninov tuntud kui näitleja, lavastaja ja teatrilooja, kelle nimi on seotud paljude armastatud lavastustega ning kes on Eesti teatrielus tegutsenud pikka aega. Ta on olnud seotud nii lavastamise kui ka näitlemisega ning loonud projekte, mis on toonud publiku teatrisse aastaid järjest.
Andres Dvinjaninov: „Mõtlesin, mitu aastat mulle vangipõlve antakse, kui  mõni näitleja etenduse ajal surma saab.” | Õhtuleht

Kui aga meenutada seda nooruspõlve lugu, on selge, et tema näitlejaveri ei ilmnenud esimest korda mitte laval, vaid hoopis ühes väga ootamatus ja närvesöövas olukorras.

Полный tekst tema karjäärist on täis rolle, lavastusi ja publiku aplausi. Kuid just see varajane, veidi pöörane episood näitab, kui kaugele võib inimene minna, kui ta otsustab oma rolli lõpuni mängida.