Oxfordis valmistuti eriliseks sündmuseks, kui maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistamiseks korraldati mitmepäevane festival, mis tõi linna muusikasõbrad ja tipptasemel artistid nii Ühendkuningriigist kui ka Eestist. See ei olnud lihtsalt kontserdisari, vaid sügav sukeldumine helilooja loomingusse, mis on aastakümneid puudutanud kuulajaid üle kogu maailma.
Festival kestis 11.–16. novembrini ning pakkus lisaks kontsertidele ka arutelusid ja kohtumisi, kus avati Pärdi muusika sisemist maailma ja tähendust. Iga päev tõi uusi hetki, kus tema looming kõlas erinevates saalides ja kirikutes, luues atmosfääri, mis sidus mineviku ja tänapäeva.
Lavale astusid nimekad kollektiivid ja muusikud, sealhulgas Britten Sinfonia, The Carice Singers, M4gnet keelpillikvartett, Vox Clamantis ning pianist Sten Heinoja. Nende esitused ei olnud pelgalt tehniliselt laitmatud, vaid kandsid endas ka emotsionaalset sügavust, mis on Pärdi muusika üks olulisemaid tunnuseid.
Avakontsert tõi publiku ette Pärdi tuntud teosed „Fratres” ja „Berlin Mass”, millele lisandus ka Joseph Haydni looming. Need teosed kõlasid ruumis, kus iga noot mõjus peaaegu meditatiivselt, jättes kuulajatele ruumi mõtisklemiseks ja tunnetamiseks.
Festival ei keskendunud ainult muusikale, vaid pakkus ka isiklikumat vaadet helilooja ellu. Ühel õhtul vestles Pärdi poeg Michael koos Hilliard Ensemble’i asutajaliikme David Jamesiga, jagades mõtteid ja mälestusi, mis avasid helilooja loomingu tagamaid. Tema sõnul ei ole muusika lihtsalt helide jada, vaid sügav side erinevate ajastute, kultuuride ja inimkogemuste vahel.
Kogu nädala jooksul tunnetasid külastajad, kuidas Pärdi looming ulatub kaugemale klassikalisest muusikast, mõjutades laiemalt ka tänapäeva kultuuri. Seda rõhutati eriti festivali lõpus, kui linastati Richard Curtise film „About Time”, mille heliribale kuuluv „Spiegel im Spiegel” on üks Pärdi tuntumaid teoseid.
See lõpetas sündmuse emotsionaalse noodiga, tuues esile, kui laialt ja sügavalt on Pärdi muusika inimeste ellu juurdunud. Oxfordi festival ei olnud pelgalt austusavaldus juubelile, vaid elav tõestus sellest, et tema looming jätkab inimeste ühendamist ja inspireerimist ka tänapäeval.
