Eesti muusikamaailma särav täht Mikk Saar on mees, kelle hääl on lummanud tuhandeid, kuid tee sellise tunnustuseni ei olnud sugugi nii iseenesestmõistetav, kui pealtnäha paista võib. Muusiku isa Jüri Saar meenutab nüüd sooja muigega neid kaugeid aegu, mil perepoeg alles esimesi samme heliredelil astus. Kui Mikk koduseinte vahel harjutama hakkas, ei olnud vanemad sugugi kindlad, et poiss on valinud õige tee. Vastupidi, esialgne reaktsioon poja laulmisoskusele oli üsnagi skeptiline ning keegi ei osanud ennustada, et sellest samast poisist kasvab välja armastatud artist.

Jüri Saar tunnistab ausalt, et alguses tundus Miku püüdlus lauljana läbi lüüa pigem ebakindel katsetus. Kodune atmosfäär oli küll toetav, kuid realistlik pilk poja tollasele vokaalsele võimekusele pani vanemad kahtlema. See oli periood, kus harjutamine täitis elutoa helidega, mis ei sarnanenud veel sugugi nendele puhastele nootidele, mida publik täna kontserdisaalides kuuleb. Isa meenutused maalivad pildi tavalisest perekonnast, kus poja unistused põrkusid vanemliku mure ja ratsionaalsusega. Nad kuulasid poja pingutusi ja mõtlesid endamisi, kas sellest tõesti midagi välja tuleb.
Aeg aga näitas, et visadus ja kirg suudavad murda ka kõige tugevama skepsise. Miku areng oli järjepidev ning iga harjutuskord viis teda lähemale sellele professionaalsusele, mis hiljem kogu Eestit rabas. Isa vaatab täna sellele perioodile tagasi teatava imetlusega – mitte ainult poja ande, vaid just selle töökuse üle, mis sundis teda jätkama ka siis, kui lähedased alguses kulmu kergitasid. See on lugu sellest, kuidas toorest talendist vormitakse järjepidevuse abil midagi erakordset.
/nginx/o/2018/01/05/7463481t1h3808.jpg)
Jüri Saare sõnadest kumab läbi suur uhkustunne, mis on aja jooksul vaid kasvanud. Ta meenutab, kuidas esialgne umbusk asendus järk-järgult arusaamisega, et Mikul on tõepoolest midagi erilist pakkuda. See teekond skeptilisest isast suurimaks fänniks on olnud emotsionaalne ja õpetlik. See näitab, et isegi kõige lähedasemad inimesed ei pruugi alguses näha seda potentsiaali, mis peitub sihikindlas noores inimeses. Täna on Mikk Saare nimi kvaliteedimärk ning tema isa jutustused lisavad sellele eduloole inimliku ja liigutava mõõtme, tuletades meelde, et iga suur staar on kord alustanud ebakindla harjutamisega oma kodu turvaliste seinte vahel.