Eesti meelelahutusmaailma legendid Merle Lilje ja Sirje Põllu avasid ukse mälestustelaekasse, mis peidab endas aegu, mil Tallinnas valitsesid hoopis teistsugused reeglid ja ööd olid täis kättesaamatut luksust. Naised, kes on aastakümneid lavalaudadel säranud, meenutasid värvikalt legendaarset Valuutabaari, mis oli nõukogude aja lõpupoole ja taasiseseisvumise koidikul tõeline vabaduse ning lääneelu sümbol. See oli paik, kus kohtusid valitud seltskond, väliskülalised ja kohalik eliit, ning kus šampanja voolas sõna otseses mõttes ojadena.
Merle ja Sirje kirjeldasid eredalt hetki, kus peomeeleolu muutus nii tuliseks, et tavapärastest jahutusmeetoditest jäi väheseks. Üks kõige uskumatumaid seiku puudutab just Valuutabaari varusid, mis ühel eriti hoogsal ööl täielikult tühjaks osteti. Seltskond oli tantsimisest ja melust nii kuumaks läinud, et ihu vajas jahutust, mida vaid külm mullijook pakkuda suutis. Kogu baari šampanjatagavara valati suurde anumasse kokku, et selles siis tantsimisest õhetavat nahka värskendada. See ei olnud lihtsalt pidu, vaid märk ajastust, kus piirid puudusid ja iga hetke nauditi viimase piirini.
Naised meenutasid, et Valuutabaar oli koht, kuhu igaüks sisse ei pääsenud. See oli suletud maailm, kus kehtisid oma seadused ja kus glamuur oli igapäevane nähtus. Sealne atmosfäär oli segu eksootikast ja läänelikust küllusest, mis tundus halli argipäeva taustal täiesti ebamaisena. Merle Lilje ja Sirje Põllu sõnul oli see paik, kus sündisid lood, mis räägivad tänaseni enda eest – lood meestest ja naistest, kes ei kartnud särada ega kulutada.
See polnud pelgalt joomine või tantsimine, vaid elustiil. Iga detail, alates jookide serveerimisest kuni sisekujunduseni, pidi rõhutama koha eksklusiivsust. Kui keegi soovis endale tähelepanu tõmmata, siis Valuutabaar oli selleks ainuõige koht. Šampanjaga naha jahutamine oli vaid üks näide sellest küllusest, mida sealne seltskond endale lubada sai. Tänapäeval võib see tunduda uskumatu raiskamisena, kuid tollal oli see kõrgeima klassi meelelahutuse tipphetk, mida mäletatakse naeratusega näol veel aastakümneid hiljemgi. See oli vabaduse maitse, mis oli segatud kalli prantsuse joogi mullidega.
