Eurovisiooni maailmas ei ole halastust ja seda sai omal nahal tunda meie rahvuslik uhkus Vanilla Ninja, kes pidi Viini suurejoonelisel laval leppima valusa kaotusega. Esimene poolfinaal lõppes Eesti jaoks šokiga – Lenna Kuurmaa, Piret Järvis-Milder ja Kerli Kivilaan ei pääsenudki edasipääsejate sekka. Samal ajal kui fännid kodumaal veel haavu parandavad, rääkis pikaaegne Eurovisiooni asjatundja ja veendunud fänn Gerd Eston Sepp, et tegelikult ei tulnud see krahh talle sugugi üllatusena.
/nginx/o/2026/05/09/17621298t1hf4c4.png)
Sepp, kes on oma elu pühendanud sellele muusikakarussellile ja elab isegi Islandil sealses Eurovisiooni muuseumis töötades, tunnistas Vikerraadio eetris, et kuigi Ninjad andsid endast kõik, oli õhus märke, mis ennustasid halba. Tema sõnul ei saa tüdrukutele midagi ette heita – nad võitlesid lõpuni, särasid prožektorite valguses ja nende vokaalne sooritus oli nii poolfinaali õhtul kui ka üliolulises žüriiproovis peaaegu veatu. Ometi jäi sellest kõigest väheks, et murda läbi tihedast konkurentsist, kus sel korral triumfeerisid teised riigid nagu Kreeka, Soome ja Serbia.
Fänni süda valutab, kuid mõistus analüüsib olukorda külma rahuga. Sepp meenutas, et tema armastus lauluvõistluse vastu pärineb juba lapsepõlvest, kui ta koos emaga vanaema kogutud 1970ndate salvestusi vaatas. See pikk kogemus on õpetanud teda nägema detaile, mis tavavaatajale märkamatuks jäävad. Ta tõi näiteks Montenegro, kelle väljajäämine oli paljudele suur üllatus, kuid mitte neile, kes kuulsid nende ebakindlat ja kohati täiesti mööda lauldud esitust žürii ees. Ninjadega oli lugu vastupidine – nemad olid tublid, kuid Eurovisiooni ettearvamatu loomus ja hääletussüsteem mängisid sel korral kätte halvad kaardid.
Islandil elav Sepp märkis ka kurva tõsiasjana, et tema praegune koduriik sel aastal üldse ei osalenudki, protesteerides Iisraeli kohalolu vastu. See lisas tänavusele võistlusele veelgi rohkem pinget ja poliitilist varjundit. Vanilla Ninja jaoks, kes 21 aastat tagasi Šveitsi esindades maailma vallutasid, oli see naasmine täis emotsioone ja raskeid katsumusi. Nad muutsid oma lavašõud, harjutasid kaelad kangeks ja tõid Viini kaasa isegi oma legendaarse jäätise, kuid lõpuks jäid uksed suletuks. Gerd Eston Sepp jääb aga kindlaks: tüdrukud tegid kõik, mis nende võimuses, ja Eesti võib nende üle uhkust tunda, isegi kui finaalipidu sel aastal meist kaugele jäi.
