Paljud meist kujutavad ette, et suurpere elu on pidev kaos, lakkamatu müra ja lõputu jooksmine olmeküsimuste vahel. Kuid Piret Laikre, kes on pälvinud aasta suurpere ema tiitli, heidab sellele stereotüübile täiesti teistsuguse valguse. Tema jaoks ei ole lasterohkus koorem, vaid vastupidi – see on tõeline rikkus, mis täidab kodu sellise energiaga, mida teistmoodi kogeda pole võimalik. Piret ise kirjeldab oma elu pigem kui harmoonilist orkestrit, kus iga pereliige mängib oma osa, aidates luua ühist tervikut. See ei tähenda, et väljakutseid poleks, kuid nende lähenemine on sügavalt filosoofiline ja keskendunud armastusele.
Aasta suurpere ema rollis olemine ei tulnud Piretile kui mingi äkiline üllatus, vaid pigem tunnustusena aastatepikkuse pühendumise eest. Ta räägib avameelselt sellest, kuidas iga laps on toonud tema ellu uue vaatenurga ja õpetanud teda väärtustama hetki, mida paljud peavad argisteks. Kui küsida, kuidas ta suudab hoida sellist tasakaalu, vastab ta tagasihoidlikult, et saladus peitub üksteise kuulamises ja ühistes väärtustes. See on kodu, kus üksteist toetatakse mitte kohusetundest, vaid siirast soovist näha teisi õnnelikuna. Piret on loonud keskkonna, kus väärtustatakse loovust ja ühiseid ettevõtmisi, muutes ka kõige tavalisemad õhtud eriliseks elamuseks.
Paljud imestavad, kuidas suurpere ema üldse jaksab. Piret tunnistab, et väsimus on inimlik, kuid emotsionaalne tasu, mida ta saab oma lastelt, on ammendamatu allikas. Ta ei pea end supernaiseks, vaid pigem õnnelikuks inimeseks, kes on teinud teadliku valiku panustada oma aega ja energiat sellesse, mis talle kõige korda läheb. Tema elufilosoofia on lihtne: kui armastust jagub kõigile ja see liigub ringluses, ei saa see kunagi otsa. See on see müstiline jõud, mis aitab üle ka kõige keerulisematest perioodidest, olgu nendeks siis laste haigused või koolimured.
Piret Laikre ei varja, et tema igapäevaelu on tihe, kuid ta suudab leida hetki iseendale ja oma abikaasale. See on oluline aspekt, mida paljud lapsevanemad kipuvad unustama. Ta rõhutab, et suurpere ei tohi tähendada iseenda unustamist. Vastupidi, lapsevanemad peavad olema õnnelikud ja rahulolevad, et suuta pakkuda oma lastele seda stabiilsust ja rõõmu, mida nad väärivad. Tema eeskuju näitab, et suur perekond ei ole takistus eneseteostuseks, vaid hoopis tõuge, mis sunnib leidma loomingulisi lahendusi ja hoidma prioriteedid õiges kohas. See on lugu naisest, kes on leidnud oma kutsumuse ja täidab seda kirega, mis nakatab kõiki tema ümber.
Lõppkokkuvõttes on Piret Laikre lugu meeldetuletus sellest, et tõeline õnn ei peitu materiaalsetes hüvedes, vaid inimsuhetes. Tema kodu on täis naeru ja üksteisemõistmist, mis on paljudele meist eeskujuks. Ta on tõestanud, et suur pere on privileeg, mida tuleb hoida ja väärtustada. See ei ole alati lihtne tee, kuid see on väärt seda iga sekundiga. Tema positiivsus on inspireeriv ja paneb meid kõiki mõtlema, mis on meie enda elus tõeliselt tähtis ja kuhu me oma energiat suuname.
