Tõnis Niinemets on avalikkuse ees alati särav, humoorikas ja energiline, kuid milline ta on tegelikult, kui kaamerad on välja lülitatud ja uks kodus kinni vajub? See küsimus on vaevanud paljusid fänne, kes näevad temas vaid lavalaudade kuningat ja komöödiameistrit. Tõde on aga palju inimlikum ning kohati üsna ootamatu, sest Tõnis ise tunnistab, et tema abikaasa ja lapsed peavad temaga igapäevaselt parasjagu rinda pistma. See pole sugugi alati lihtne ja kerge elu, nagu võiks eemalt vaadates arvata.
Tõnis ei häbene tunnistada, et tal on koduses elus küljes mitmeid omadusi, mis lähedastele närvidele käivad. Eelkõige toob ta välja oma kompulsiivse vajaduse pidevalt koristada. Tema jaoks on see võib-olla korra hoidmine, kuid perele tundub see hoopis tüütu sekeldamisena, mis ei anna neile vajalikku hingamisruumi. Lisaks koristamishullusele tunnistab näitleja ausalt, et ta kipub olema liiga targutav. Ta on teadlik, et see joon on temas olemas ja et see võib teisi ärritada, kuid midagi parata ta sellele samuti ei oska. Ta tunneb oma lähedastele siiralt kaasa, teades, et peavad tema tujude ja iseloomuomadustega leppima, kuid muuta end on talle väljakutse, mis tundub mõnikord täiesti võimatu.
See kodune isaroll on saanud uue tähenduse ka tema tööelus, kus ta kehastab värskelt esilinastunud komöödiaseriaalis perepead. Sarjas „Uus algus“ on tema tegelaskuju Maidul pidevalt hädas, sest kõik, mida ta ette võtab, läheb varem või hiljem viltu. Tõnis näeb selles tegelases palju sarnasust iseendaga. Tema käes kipuvad asjad samuti tihtipeale katki minema, justkui oleks tal mingi eriline anne igapäevaseid esemeid ja olukordi segamini paisata. See äratundmisrõõm on pannud teda oma karakterile veelgi sügavamalt kaasa elama, sest piir näitleja ja tegelase vahel muutub koduseinte vahel vägagi õhukeseks.
Pärast ülimalt tegusat ja kurnavat esimest aastat uues koduteatris on Tõnis Niinemets jõudnud punkti, kus ta ootab suvepuhkust nagu hingeõnnistust. Ta plaanib endale anda aega, et lihtsalt olla. Tema plaanid on paradoksaalsed: ühelt poolt on tal tohutult plaane mitte midagi teha, teisalt aga on tal ootus teha hästi palju erinevaid asju. Ta tunnistab ausalt, et õpib alles praegu, keskea künnisel, seda keerulist puhkamise kunsti. Elu on olnud nii kiire ja nõudlik, et hetkede võtmine iseendale on oskus, mida ta alles arendab. See suvi on tema jaoks oluline tähis, kus ta püüab tasakaalustada tööalast rambivalgust ja koduse elu privaatset rahutust, püüdes olla parem isa ja abikaasa, isegi kui targutamine ja liigne koristamine kipuvad vahel võimust võtma.
