Laine Randjärv, tuntud Eesti Reformierakonna poliitik ning endine kultuuriminister, tegi ootamatu sammu, mis raputas kohaliku poliitika veidi rappa: ta lahkub Riigikogu liikme kohalt ja valmistub kandideerima Viimsi vallavanema ametikohale. Randjärv kirjutas ise oma tagasiastumiskirja, milles selgitas, et ei taha jätkata parlamentaarset tööd ja samal ajal püüelda vallajuhi koha poole. Tema otsus lahkuda Riigikogust tuli ainult mõni nädal enne üldvalimisi, mis tegi tema sammud veelgi kõneka/pilklikuma objektiks poliitilistes ringkondades.
Randjärv rõhutas avalduses, et lahkub omal algatusel ning et tema kandideerimine Viimsi vallavanemaks nõuab kogu tema tähelepanu ja energiat. Ta märkis, et kaks ametit korraga – parlamendi töö ja vallajuhi vastutus – ei lase tal mõlemas täiel rinnal esineda ning ta ei soovi muuta oma poliitilisi kolleege ega erakonda ebaausaks. Just see otsus, vabalt väljendatud soov pühenduda ühele rollile, pani paljud tähelepanelikud poliitikavaatlejad kulme kergitama.
Viimsi vallavolikogu istung, kus otsustatakse uus vallavanem, oli planeeritud 12. veebruariks, ning Randjärv selgitas, et vajab aega enda ettevalmistuseks ning kohaliku valijaskonna kaasamiseks. Ta soovis näidata, et tema ambitsioonid pole juhuslikud, vaid läbimõeldud samm kohaliku kogukonna juhina.
Poliitilise intriigi väärt muudatus seisneb aga selles, et Randjärv jättis parlamendi ametikohast lahkumise ajal vaid mõne nädala jagu volitusi, mis tähendab, et tema mandaat anti üle Ivi Eenmaale – samuti Reformierakonna nimekirjast. See otsus mõjutas nii erakonna siseasju kui ka Riigikogu koosseisu viimaseid nädalasid enne ametlikku lõppu.
Kriitikud on väljendanud arvamust, et selline liikumine võis küll näida kui strateegiline samm aga samas tekitada küsimusi poliitilise lojaalsuse ja pühendumuse osas. Mõned arutlevad selle üle, kas poliitiline karjäär peaks kanduma pigem riiklikule tasandile või kas kohaliku omavalitsuse juhi roll võib saada tõsiseks uueks alguseks Randjärvi poliitilises rajaplaanis.
Kokkuvõttes kujutas Laine Randjärvi otsus Riigikogust lahkuda ja Viimsi vallavanemaks pürgida endast märgilist nihet, mis pole jäänud märkamata ei parteikaaslaste ega vastaste seas. Tema samm sulges ühe peatüki Eesti poliitikas, avades samas uue lehekülje kohaliku poliitika laval.
