Eesti üks tuntumaid spordinimesid, Anett Kontaveit, andis hiljuti EMV saates hoogsa ja väga isikliku ülevaate sellest, kuidas tema elu on veerema hakanud pärast seda, kui ta tõmbas joone alla oma profikarjäärile. Kontaveit, kes lõpetas profitennisivõistlused eelmisel suvel vaid 27-aastaselt, rääkis, et kuigi ta on otsusega täielikult rahul, on see olnud emotsiooniderohke ja üllatavalt raske aeg. Tema silmad täituvad pisaratega, kui ta meenutab tipphetki oma karjäärist – see on uhkuse ja nostalgiaga segatud tunne. Kuid ta tunnistab ausalt: see kõik tundub nüüd veidi kauge ja nagu osa teisest elust.
Kontaveit sõnas, et tema otsus ei sündinud üleöö, vaid oli pika ja valusa kaalutlemise tulemus. Tagasivigastus, mis oli tema selga aastaid kurnanud ja mida diagnoositi selgroolülide ketaste degeneratsioonina, muutus lõpuks nii talumatuks, et enam ei olnud võimalik mängida tasemel, mida ta endalt ootas. Nende valude pärast pidi ta sageli töötama valuvaigistitega, et matšidest üldse läbi tulla. Kuid ta rõhutas, et ei kahetse seda aega, mis tal oli – ta andis igale hetkele 100 % ja teab, et tegi kõik, mis suudab.
Tema tennisearmastus ja pühendumus alale, kuhu ta asus juba kuueaastasena, on mõjutanud kogu tema elu ja identiteeti. Kuid nüüd, kui see peatükk on lõppenud, tunnistab ta, et lein ja kohanemine on palju raskemad kui ta oleks osanud ette kujutada. Ta on endiselt pisut hirmul selle ees, kuidas ta hakkama saab igapäevaste rutiinidega, millega tal pole kunagi varem olnud kokkupuudet: kodus olemise rütm, külmad talved ja see, et ta ei reisi enam pidevalt ringi nagu tennisekarussellis.
Kontaveit tunnistas, et mõnikord tunneb ta valusid ka praegu, kui keha on paigal või teatud liigutusi teeb. See pole selline valu, mis paneks teda nutma või minema, kuid see meenutab pidevalt, kuidas sport on tema keha ära kasutanud. Tema jaoks on see osa sellest keerulisest teekonnast edasi liikumiseks.
Vaatamata raskustele on Kontaveit kogenud ka uusi positiivseid asju. Ta ütleb, et ei pea enam nädalate kaupa võõrastel areenidel viibima, mis annab talle vabaduse teha asju, mida ta armastab väljaspool spordimaailma. Ta veedab rohkem aega sõpradega, veedab nädalavahetusi Saaremaal ja isegi naudib puhkust Kreekas. Samuti naudib ta igapäevast treeningut jõusaalis, mitte tenniseväljakul, ning õpib veebipõhiselt Ameerika ülikoolis psühholoogiat.
Kontaveit rõhutab, et tema elu ei lõppenud selles punktis, kus tennis lõppes. Ta tunnistab, et ootab põnevusega uusi väljakutseid ja võimalusi, mis võivad ilmneda tulevikus. Ta tunneb end sihikindla ja töökana ning loodab, et tema lugu ei kao, vaid jätkub mingil viisil – võib-olla kuuleb temast veel ja võib-olla mitte.
Lisaks on Kontaveit kavas mängida oma ametliku hüvastijätumängu Tallinnas Tondiraba jäähallis 11. novembril, kus ta kohtub oma sõbra, Tuneesia tenniseässa Ons Jabeuriga. Enne seda esineb ta oktoobris Luxemburgis kutsutud turniiril.
