Eesti muusikamaastiku üks säravamaid ja temperamentsemaid tähti, tšellovirtuoos Silvia Ilves, ei lakka üllatamast. Pärast perioodi, mis oli täis emotsionaalseid keerdkäike ja rahvusvahelisi armusuhteid, on naise elus puhumas uued ja märksa rahulikumad tuuled. Silvia on otsustanud avada oma südame ja tunnistada, et alanud aasta on toonud tema ellu pöördelise muutuse – loobumise sakslasest kallimast ning kohtumise mehega, kes suudab taltsutada tema muidu nii tormakat loomust.
See salapärane mees, kes on Silvia silmad taas õnnest särama pannud, on Kristo. Ehkki naine on varemgi kogenud kirglikke tundeid, kirjeldab ta seekordset suhet hoopis teistsuguse tooniga. Kristo ei ole lihtsalt järjekordne kaaslane tema kirevas elus, vaid tõeline tugisammas, kes pakub talle igapäevast abi ja vankumatut tuge, mida nelja lapse ema on tegelikult süvitsi igatsenud. Silvia tunnistab õnnelikult õhates, et on lõpuks oma tunnetega justkui koju jõudnud.
Huvitav on fakt, et kuigi Kristo on Silviast vaid napid kaks aastat vanem, imetleb naine mehe elukogemust ja saavutusi. Kristo on mees, kes ei piirdu vaid sõnadega, vaid kelles peitub meeletu tegutsemisind. See dünaamika näib sobivat Silvia elustiiliga valatult, kuna mees suudab pakkuda turvatunnet ja rahu keset muusiku kiiret ja sageli kaootilist argipäeva. Silvia ei pelga oma uut õnne avalikkuse ees näidata, sest tunneb, et seekord on tegemist millegi ehtsa ja püsivaga.
Vaatamata seljataga olevatele purunenud suhetele ja avalikkuse teravale tähelepanule, ei ole Silvia kaotanud usku tõelisse armastusse. Ta tunnistab siiralt, et temas püsib endiselt see ehk veidi naiivnegi lootus, et just nüüd on tema kõrvale leidunud keegi, kes jääb sinna aastakümneteks. See on igatsus pikaajalise liidu ja ühise tuleviku järele, kus valitseb harmoonia. Kristo on esimene mees üle pika aja, kes on suutnud Silvia südamesse tuua vaikuse ja rahu, mida tormilised suhted varem kunagi pakkuda ei suutnud. Praegu naudib paar igat hetke ja Silvia ei hoia oma tänutunnet tagasi, särades eredamalt kui kunagi varem.
