Eesti iluuisutamise taevas särab eredalt Aleksandr Selevko täht, kuid tee selle särani on olnud sillutatud uskumatute ohverduste ja vanemate vankumatu toetusega. Täna, mil mees on tõusnud Euroopa tippu, vaatavad tema vanemad Galina ja Anatoli tagasi aegadele, mil iga sent oli arvel ja unistuste poole püüdlemine tundus rahaliselt peaaegu võimatu missioonina. See on lugu, mis peidab endas higi, pisaraid ja pragmaatilisi valikuid, mida tavaline pealtvaataja jääareenil kunagi ei märka.
Galina ja Anatoli meenutavad, et poja kirg uisutamise vastu tekkis juba varajases lapsepõlves, kuid iluuisutamine on spordiala, mis ei tunne halastust pere eelarve suhtes. Nad tunnistavad ausalt, et treeningud ja varustus olid pere jaoks üsna kulukad. Iga kuu tõi kaasa uusi väljaminekuid – halli rent, treeneritasud ja muidugi see kõige olulisem tööriist ehk uisud ise. Kuna uued tipptasemel uisud maksid tol ajal terve varanduse ja käisid perele üle jõu, pidid nad leidma loomingulisi lahendusi, et poeg saaks üldse jääle astuda.
Nii algaski tulevase tšempioni tee kasutatud uiskudega. Vanemad meenutavad, et uute uiskude ostmine oli alguses täiesti välistatud, sest need olid lihtsalt liiga kallid. Nad otsisid võimalusi osta teiste uisutajate poolt juba sisse kantud varustust, mis oleks piisavalt kvaliteetne, kuid taskukohane. See ei olnud häbi, vaid karm reaalsus ja vajadus, et hoida unistust elus. Iga paar uiske, mis leiti, oli kui väike võit teel suurema eesmärgi poole.
Kuid kulud ei piirdunud vaid uiskudega. Galina kirjeldab emotsionaalselt, kuidas pere pidi oma elu sättima poja graafiku järgi. Treeningud algasid sageli varavalges, kui linn alles magas, ning vanemad olid need, kes tagasid, et Aleksandr jõuaks õigel ajal jääle. See tähendas kütusekulu, ajaressurssi ja loobumist paljudest mugavustest, mida teised pered said endale lubada. Nad ei kurda, kuid nende silmist peegeldub see suur töö, mis on tehtud kulisside taga.
Iluuisutamine nõuab ka kostüüme, mis peavad olema säravad ja pilkupüüdvad. Ka siin tuli vanematel olla leidlik, et Aleksandr ei jääks konkurentidele alla, kuid samas ei viiks see peret pankroti äärele. Nad rõhutavad, et ilma vastastikuse toetuseta ja ühise eesmärgi nimel pingutamata poleks see edu olnud võimalik. Täna, kui Aleksandr Selevko uisutab maailma areenidel parima võimaliku varustusega, on need mälestused kasutatud uiskudest meeldetuletus sellest, kui kõrgelt tuleb hinnata rasket tööd ja seda, kust kõik alguse sai. See on perekonna triumf, kus iga liigutus jääl on tänuavaldus neile, kes uskusid temasse siis, kui taskud olid tühjad, kuid süda lootust täis.
