Eesti filmi- ja teatridiva Eve Kivi on alati olnud tuntud oma ajatu elegantsi ja särava välimuse poolest, kuid nüüd avab ta ukse nõukogude aja varjatud ilusaladustesse, millest tollal avalikult rääkida ei tohtinud. Ajal, mil riiulid olid valdavalt tühjad ja kosmeetikavahendite valik piirdus vaid kõige hädavajalikumaga, õnnestus vähestel väljavalitutel nautida tõelist luksust, mis oli tavainimesele kättesaamatu unistus. Eve Kivi tunnistab, et ka tema iluarsenali kuulus üks äärmiselt eksklusiivne ja haruldane toode, millele ligipääsemine oli tõeline privileeg.

Tegu oli legendaarse vaala seljaaju kreemiga – tootega, mille nimi kõlab tänapäeval kui ulmeline muinasjutt, kuid mis oli tollase Nõukogude Liidu eliidi seas ülim staatuse sümbol. Eve meenutab, et selle “imetootega” toitsid ja noorendasid oma nahka kõik need, kes kuulusid tollasesse kõrgseltskonda, näitlejad, parteitegelased ja teised mõjukad isikud. See polnud lihtsalt kreem, vaid tõeline ilueliksiir, mille toime oli tollaste standardite järgi lausa vapustav.
Kuidas aga selline haruldus toona üldse kättesaadav oli? Eve Kivi kirjeldab, et pääs selle imelise komponendini ei olnud lihtne ning nõudis õigeid kontakte ja tutvusi. See oli salajane luksus, mida hoiti kiivalt vaid siseringi jaoks. Vaala seljaaju ekstraktist valmistatud kreem pidi tagama naha elastsuse, sära ja nooruslikkuse ka kõige raskematel aegadel, mil stress ja väsimus olid sagedased kaaslased. Näitlejanna rõhutab, et kuigi ühiskondlik kord oli range ja piiratud, oskasid inimesed siiski leida viise, kuidas end hellitada ja hoida oma naiselikkust kõigi raskuste kiuste.

See lugu avab akna aega, mil välimuse eest hoolitsemine oli omapärane võitluskunst ja strateegiline ettevõtmine. Eve Kivi isiklikud mälestused sellest perioodist on kui värvikas mosaiik, mis näitab, et glamuur ei kadunud kuhugi, vaid muutus lihtsalt kättesaamatuks saladuseks, mida jagati vaid kõige usaldusväärsemate inimeste vahel. See eriline kreem ei olnud toona pelgalt tarbeese, vaid märk kuulumisest mingisse salajasse ja privilegeeritud maailma, kuhu tavakodanikul polnud mingit asja. Tänapäeval võib see kõlada üsnagi šokeerivalt, kuid toona oli see elu loomulik osa, kui olid õigel ajal õiges kohas ja suutsid endale hankida selle kalli ja haruldase pudelikese, mis aitas säilitada enesekindlust ja ilu keset halli argipäeva.