Tallinna Rotermanni kvartalis vallandus pühapäeva õhtul erakordne rahvamass, mis täitis keskväljaku südamest kuni servadeni, kui 19‑aastane Henry Sildaru astus tagasi Eestisse pärast Milano Cortina taliolümpiamänge, kus tema nimi jääb ajalukku hõbemedali võitjana freestyle‑suusatamise halfpipe’is. Tema sõnul oli publikuga kohtumine isegi hirmutavam kui see adrenaliinirohke võistlus ise. Eesti lipp lehvitas tuules, inimesed plaksutasid ja karjusid tema nime – tunne, mida ta ei suutnud täielikult sõnadesse panna, kirjeldades seda kui midagi ootamatut ja hiilgavat.
Sildaru hõbemedal oli Eesti ainus auhind neil mängudel ja tulenes viimase minuti triumfist, mis tekitas nii spordisõprades kui ka tavakodanikes tormi emotsioone. See saavutus liidab teda väikesesse talisportlaste klubisse, kus on vaid viis medalisti, sealhulgas tema vanem õde Kelly, kes omal ajal püstitas prao freestyle‑suusatamisel ning võitis pronksi Pekingi olümpial.
„See oli võistluse algusest närvesöövam, kui ma siin inimestega silmitsi seisin,“ rääkis Sildaru pärast vastuvõttu. Ta tunnistas, et ei osanud oodata nii palju toetust ja soojust, mida Tallinnas koges, ning oli liigutatud kõigi inimeste hurraade ja õnnitlusi. „Tõeliselt vinge tunne – tänan kõiki!“ lisas ta, püüdes oma emotsioone hallata, kui kaamerad ja mikrofoniotsad tema ümber sagisid.
Tema teekond tippu polnud kerge. Henry alustas suusatamist väga noorelt ning aastaid on ta treeninud oma isa ja treeneri Tõnise juhendamisel, mis on nõudnud tähelepanuväärset pühendumist ja rasket tööd. EOK juht kerge ja endine Eesti president Kersti Kaljulaid rõhutas oma kõnes, et Henry on selle sihini jõudmiseks unistanud ja töötanud kogu oma teismelise elu. „Kuigi ta on alles nii noor, on ta teekond olnud pikk ja täis pingutusi,“ ütles Kaljulaid.
Ka kultuuriminister Heidy Purga astus tribüüni ja kirjeldas medalit kui julgust, usku ning meeskonnatöö tulemust. Purga sõnul on see tunnistus sportlase vastupidavusest ning kogu Eesti toetuse jõust. Kuid kui pidustus lõppes ja tänased aplausid kaja vaigistus, tuli reaalsus tagasi. Sildaru selgitas, et puhkus on napikas – varsti läheb ta taas mäele treenima ja uusi võistlusi silmas pidades, sest tema ambitsioonid ulatuvad kaugemale kui üks medal.
Olümpiavõistluse iseärasused lisasid tema saavutusele veelgi vürtsi. Sildaru ei kvalifitseerunud enam kahes teises freestyle‑alagrupis, kuid just halfpipe’is suutis ta lõpuks näidata oma parimat sõitu, saavutades suurepärased skoorid ja pannes konkurendid oma jälje taga. See oli hetk, mis jääb pikaks ajaks Eesti sportlaste ja fännide mällu.
