Kümme aastat tagasi, kui Eesti avalikkus alles alustas argipäevast meediatarbimist sotsiaalmeedia ja kohvikupildi kõlakate ajastul, sattus tollane presidendiproua Evelin Ilves ootamatult rahva valvurite ja sensatsiooninälgsete ajakirjanike keskmesse. See ei olnud lihtsalt üks tavapärane tsitaat Facebookis ega argipäevane presidendipaari foto – 7. augusti varahommikul kohvikus Komeet tehtud foto temast, suudeldes tundmatu meesterahvaga, ei jätnud kedagi ükskõikseks. Ta ei olnud enam vaid riigipea abikaasa, vaid loo keskmes seisva draama tegelane.
See üksiku hetke jäädvustus, kus Evelin Ilves vabalt ja kirglikult suudleb meest, keda keegi ei tundnud, muutus kiirelt rääkivateks pealkirjadeks ja avalikuks vestluseks. See polnud pelgalt pilk privaatsesse ellu, vaid nagu paljude jaoks oli, esile tõstetud hetkevõte naise sisemisest konfliktihetkest, mis ei tahtnud enam vaikides püsida. Isegi Evelin nimetas seda 2019. aastal hiljem ERR-i antud intervjuus pigem „tähelepanuta jäänud naise appikarjeks kui tahtlikult kavandatud avalikuks teoks“. Tema sõnul oli see alateadlik protsess, mis sündis sügavalt isiklikust meeleheitest, mitte salakavaldavalt suunatud avalikkuse tähelepanu võitmiseks.
Ajakiri Kroonika, mis tõi 22. augustil päevavalgele eksklusiivfoto sellest suudlushetkest tundmatu meesterahvaga, sai loo avaldamisega kriitikalaine osaliseks. Paljud küsisid, kas selline eraelu detail avalikkuse ette tuua õigustatud on, või kas ilmselt avalikus kohas toimunu tõesti õigustab tabloid-jõudude sekkumist nagu avalikku sündmust. Kroonika toonane peatoimetaja põhjendas, et tegemist oli avaliku elu tegelasega, kelle igapäevane elu ja käigud olid juba varemgi meedias kajastatud, mistõttu ei saanud ka sellist intiimset hetke varjata.
Kui skandaal sai avalikuks, kirjutas Evelin Ilves oma Facebooki kontole südantlõhestava palve: „Mul on praegu kanda üks raskemaid aegu. Palun andestage, kellele olen haiget teinud.“ Need lihtsad, kuid haavatud sõnad kõlasid nagu avalik tunnistus inimese sees toimuva tormilise võitluse kohta. Tema avaldus tekitas palju arutelusid – kas see oli vabandus, seletus või pigem oma elu ja valikute ümberhindamine ning kahetsuse väljendus?
Samal ajal kui avalikkus ja meedia raputasid pead, jätkus elu edasi. See skandaal ei olnud isoleeritud hetk, vaid järjepidev osa Evelin Ilvese isiklikust loost, mis hõlmas armastust, kriitikat, avalikku pilku ja lõpuks lahutust. Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves teatasid oma lahutusest 2015. aasta kevadel ning nende abielu, mis algas ligi kahe aastakümne eest, sai ametlikult läbi 30. aprillil 2015. See oli dramaatiline ja avalik lõpp paarile, kelle elu oli pikka aega olnud avalikkuse huviorbiidis.
Evelin Ilvese hilisemad kommentaarid ja meenutused näitavad, et tema jaoks ei olnud see suudlusskandaal lihtsalt üks pilt – see oli hingevalu ja isiklik läbimurre. Kuigi tema ja Toomas Hendrik Ilvese suhe oli olnud pikka aega tugev ja kirglik, tuli lõpuks aeg tunnistada, et teatud asjad ei toiminud enam. Evelin on hiljem öelnud, et tema jaoks oli see aeg üks keerulisemaid, mil ta pidi oma identiteeti, armastust ja tulevikku uuesti läbi mõtlema.
See skandaal muutus midagi enamat kui lihtsalt tabloid-pealkiri – see oli igaühe jaoks, kes tol ajal tähelepanelikult jälgis, meeldetuletus sellest, et isegi inimesel, kes näib olevat tugeva positsiooniga avalikkuse ees, võib olla peidetud sisemisi haavu, mis askeldavad ja vajavad väljendamist. Evelin Ilvese lugu jääb Eesti ajaloos üheks neist hetkedes, kus avalikkuse pilk kohtab inimese kõige haavatavamaid tundeid.
