Aeg-ajalt pinnale kerkivad spordilood võivad olla dramaatilisemad kui mõni mängufilm, ent see, mis nüüd Eesti freestyle‑suusatamise ühe tuntuma perekonna ümber toimub, on ületamas kõiki piire. Hiljuti avalikustatud sotsiaalmeedia postitus, mille kirjutas 18‑aastane Henry Sildaru, on muutumas suureks teemaks – ja mitte seetõttu, et ta räägiks võitudest või medalitest, vaid seetõttu, et vend on otsustanud avalikult seista vastu oma õe Kelly Sildaru dokumentaalfilmile ning paljastada perekonna sisemisi pingeid ja kahtlusi.
Sildarude suhe on juba pikka aega olnud keeruline, aga see, mis ilmus 21. oktoobril 2024 Postimehes avaldatud loos, on pannud paljud imestama, kuidas saab sportlaste pere, kes on nii palju koos rännanud ja võitnud, sattuda avalikku avalduse keerisesse, kus süüdistused lendavad vastastikku. Henry pöördus otse Kelly poole, küsides: miks valetad ja miks palud teistel valetada? Tema sõnul sisaldab õe peagi linastuv dokumentaalfilm „Kelly, kellegi teise unistus“ väiteid ja fakte, mis ei vasta tõele.
/nginx/o/2024/05/21/16089806t1hdb47.png)
Henry alustab oma avaldust nostalgiaga – meenutades neid aastaid, mil nemad koos isaga Tõnise ja Kellyga ringi reisisid, laagritest võistlusteni, lootes, unistades ja treenides. Ta kirjeldab, kuidas tema roll perekonnas oli mitmekesine: abitreener, konkurentide jälgija, suusamäärija ja toetaja. See kõik pidanuks olema osa ühest suusaperekonna unistusest, mitte algus konfliktile, mis nüüd kõiki kõnelema paneb.
Ent asja tuum tuleb siis, kui ta käsitleb filmi sisu. Henry väidab, et filmis on lisatud palju väikseid ja keskmisi valesid ning mõningaid üsna suuri moonutusi – eelkõige väide, et Kelly ei tahtnud olla tipptasemel freestyle‑suusataja. „Kui aastaid on Kelly mulle rääkinud, kuidas talle suusatamine ja võistlemine meeldib, siis kuidas saab sedasi väita?“ küsib ta oma kirjelduses. Henryi sõnul on dokumentaal kujutatud olukordi, mis tema arust ei vasta perekonna tegelikule elule ega motivatsioonidele.
Veelgi enam – Henry ja isa on teinud kirjaliku pöördumise Eesti Andmekaitse Inspektsiooni poole, nõudes, et filmist eemaldataks kaadrid ja stseenid, mis sisaldavad nende nägusid ja helisid ilma nõusolekuta. Vastuseid neilt ei ole. „Kelly, miks sul on vaja valedele ehitatud dokumentaali, mis on tehtud minu ja isa õigusi rikkudes?“ kirjutas Henry isiklikus kirjas õele, millele ta vastust pole saanud.
Henryi avaldus ei piirdu ainult kriitikaga filmi sisu kohta – ta heidab ette ka tõsisemaid süüdistusi. Ta küsib, miks õde kutsus politsei vanavanemate juurde, miks esitati tema isa ja vanaisale alusetuid kriminaalsüüdistusi väärkohtlemise kohta ning miks on perekond sattunud kohtuvaidlustesse, kus mingis osas on kannatanute rollis hoopis tema enda vanavanemad. Sellised väited on pannud paljud jälgijad pead murdma, sest sportlike saavutuste kõrval kerkivad nüüd küsimused perekonna usaldusest ja õiglusest.
„Ma olen kurb ja sügavalt pettunud, et oleme tänaseks vihavaenlased Kelly ja oma ema Lilianiga,“ kirjutas Henry. Ta lõpetab oma avalduse siiralt: ta ei soovi filmis osaleda ning palub õel ta filmist välja jätta. Võitlus perekonna loo kontrolli üle ei ole pelgalt isiklik konflikt, vaid on muutunud avalikuks aruteluks selle üle, kuidas kuulsuste elulugusid tuleks kajastada, kui nende sees on nii palju valusaid detaile ja küsimusi.
Antud pöördumine näitab, et spordiperede eraelus ei ole alati kõik nii kaunis kui pjedestaalidel. Kui Henry ja Kelly veel valmistuvad Milano olümpiale minekuks ning loovad üksteisest erinevaid lugusid, jääb Eesti avalikkusel vaid oodata, kuidas see keeruline suhe ja avalik draama edasi areneb – kas lepitakse või kasvab pinge veelgi.
