See oli aeg, mil Eesti kohal särasid kaks kättesaamatut tähte, kelle sära pimestas tervet Nõukogude Liitu. Ühel pool oli mees, kelle kiirus jääl võttis hingetuks ja tõi talle 1964. aastal Innsbruckis olümpiakulla – kiiruisutaja Ants Antson. Teisel pool aga naine, kelle ilu ja ekraanivõlu tegid temast tõelise filmidiva ja meeste südamete murdja – lummav Eve Kivi. Nende kohtumine ei olnud lihtsalt juhuslik sündmus, vaid saatuslik kokkupõrge, mis muutis mõlema elu igaveseks. See oli armastus esimesest silmapilgust, puhas ja elektrit täis kirg, mis sündis hetkel, kui nende pilgud kohtusid.
Kujutage ette seda atmosfääri: noored, edukad ja uskumatult kaunid inimesed, kes kandsid endas seda seletamatut magnetismi. Eve Kivi on hiljem meenutanud, et see hetk oli justkui filmist. Ei olnud vaja pikki sissejuhatusi ega keerulisi dialooge. Õhus oli tunda pinget, mis tekib vaid siis, kui kaks hingesugulast teineteist ära tunnevad. Ants, kes oli harjunud võitlema sekunditega ja ületama võimatuna näivaid piire, leidis end äkki olukorrast, kus süda kloppis kiiremini kui finišisirgel. Tema jaoks ei olnud Eve lihtsalt tuntud näitlejanna, vaid naine, kellesse ta armus jäägitult ja kohe.
Nende suhe oli midagi enamat kui tavaline romanss. See oli kahe võrdse gigandi liit, kus põimusid tippsport ja glamuurne filmimaailm. Tol ajal oli selline paar tähelepanu keskpunktis, kuhu iganes nad ka ei läinud. Rahvas jälgis nende igat sammu, imetledes seda harmooniat ja ilu, mida nad koos kiirgasid. See polnud vaid pinnapealne imetlus, vaid sügav vastastikune tõmme, mis põhines ühisel arusaamal pühendumisest ja kirest oma ala vastu.
Kuigi elu viis neid hiljem erinevatele radadele, jäi see esimene kohtumine ja sellest sündinud tunne alatiseks nende mälestustesse. See oli puhas rõõm ja nooruspõlve siiras vaimustus, mis ei kustu isegi aastakümnete möödudes. Ants Antsoni mehine olek ja Eve Kivi naiselik graatsia moodustasid terviku, mis inspireeris paljusid. Nende lugu on meeldetuletus ajast, mil tunded olid suured ja saatuslikud kohtumised võisid määrata kogu edasise elukäigu. See on legend armastusest, mis algas vaid ühestainsast sekundi murdosast, kuid mille kaja on kuulda veel tänapäevalgi, kui räägitakse Eesti kultuuri- ja spordiajaloo suurkujudest. See sära, mis tol päeval nende silmades süttis, jäi saatma neid mõlemat läbi pika ja eduka karjääri, tuletades meelde, et päris elu on vahel uskumatum kui mistahes stsenaarium.
