Eesti spordimaailma tipus valitsevad emotsioonid, millest tavaline pealtvaataja spordisaali pingil või teleriekraani ees sageli midagi teada ei saa. Vehlemise olümpiapronks Katrina Lehis on otsustanud seekord eesriiet kergitada ning tuua avalikkuse ette midagi väga isiklikku ja sügavat, mis puudutab tema ja tema juhendaja Nikolai Novosjolovi igapäevast koostööd. Treeneritepäeva puhul tehtud pöördumine ei jäta kedagi külmaks, sest sportlane räägib avameelselt sellest, mis tegelikult toimub seal, kuhu kaamerasilm ja fännide pilgud kunagi ei ulatu.
Lehis otsustas pöörduda otse oma juhendaja Nikolai Novosjolovi poole, et tähistada seda olulist päeva ning tuletada meelde, milline on edu tegelik ja sageli üsna valus hind. Tippsport ei koosne ju ainult säravatest medalitest, poodiumikohtadest, lilledest ja pidulikest vastuvõttudest. Selle taga on tunde ja päevi kestev ränk töö, higi, pisarad ja lugematud kriisid, mida tuleb üheskoos ületada. Katrina Lehis ei hakanud seekord asju ilustama ega tegelikkust varjama, vaid märkis otse ja ausalt, et nende ühisel teekonnal on olnud väga palju keerulisi hetki just nimelt seal kõige varjatumas kohas ehk spordimaailma telgitagustes.
Kogu selle raske ja kurnava kulissidetaguse võitluse keskel on aga sporditipud leidnud midagi erakordset. Katrina Lehis jagas suurt rõõmu ja helgust, tuues esile ühe tõeliselt rõõmsa ja kergust täis hetke, mis sai teoks ja sündis just nimelt tänu neile samadele ränkrasketele olukordadele ja telgitagustele kriisidele. See on omamoodi paradoks, kus suurimad kannatused ja ühised emotsionaalsed madalpunktid loovad lõpuks vundamendi tõelisele üksteisemõistmisele, siirale õnnele ja kergustundele, mida saab koos treeneriga nautida. Ilma nende raskusteta ei oskaks keegi meist selliseid helgeid momente tõeliselt väärtustada ja Lehis teab seda omast käest suurepäraselt.
Lisaks emotsionaalsele pihtimusele tõstatas Katrina Lehis ka spordivaldkonnas üles äärmiselt valusa ja põletava teema, mis on treenerite ringkondades räägitud juba aastaid, kuid mis on sageli jäänud otsustajate laudadel tagaplaanile. Sel aastal on hakatud lõpuks ometi pöörama märgatavalt suuremat ja tõsisemat tähelepanu treeneritele üldiselt ning eriti just nende töö tasustamise küsimusele. See on valdkond, mis määrab Eesti spordi tuleviku, ja Lehis väljendas suurt kergendust, et see teema on lõpuks ometi saanud väärilise tähelepanu osaliseks. Vehkleja viitab otse spetsiaalsele platvormile ja algatusele treeneritasu teemal, kus igaüks saab selle olulise ja kauaoodatud muudatuse tagamaadega lähemalt ja detailsemalt tutvust tutvust teha, et mõista, mis toimub meie spordijuhtimise süvakihtides.
