Aeg lendab halastamatu kiirusega ja mõnikord on raske uskuda, et teatud sündmustest on möödas juba üle kümnendi. Tanja Mihhailova-Saar, keda paljud peavad Eesti üheks säravaimaks integratsiooninäiteks, pööras hiljuti pilgu tagasi oma karjääri ühele kõige kõmulisemale ja ikoonilisemale hetkele. See oli fotosessioon, mis tekitas omal ajal tohutut elevust ja vastakaid arvamusi, jäädes paljudele eestlastele igaveseks meelde: Tanja poseerimas vaid nõukogudeaegses sõdurisinelis.
See julge ja provokatiivne pildiseeria sündis juba aastaid tagasi Kroonika toimetuse tellimusel. Tagasi vaadates meenutab lauljatar, et toonane otsus sellisesse projekti panustada oli tingitud soovist luua midagi kunstilist, mis ületaks tavapärased piirid. Sõdurisinel, mis on laetud ajaloolise ja sümbolistliku tähendusega, moodustas koos alasti kehaga tugeva kontrasti. Tanja tunnistab, et kuigi pildistamine ise oli professionaalne ja läbimõeldud protsess, ei osanud ta toona ette näha, millist vastukaja see ühiskonnas tekitab.
Paljud mäletavad seda aega, mil ühiskondlikud pinged olid kõrged, seostudes nii pronksiöö sündmustega kui ka ajaloolise mälu erinevate tõlgendustega. Tanja Mihhailova-Saar, kes on alati olnud laval enesekindel ja professionaalne, tõdeb nüüd, et vaatab neile fotodele tagasi kui osale oma kunstilisest teekonnast. See polnud lihtsalt fotosessioon, vaid katse mängida sümbolitega, mis on Eesti ja Vene ajaloolise pärandi vahelisel joonel sageli valusad ja tundlikud.
Toona oli eesmärk püüda kaadrisse midagi, mis oleks ühtaegu habras ja jõuline. Sõdurisinel, mis sümboliseerib paljude jaoks rasket minevikku ja võidupüha tähendust, sai Tanjale omamoodi riietusesemeks, mis paljastas rohkem, kui peitis. Lauljatar rõhutab, et kogu projekti taga seisis soov luua visuaalselt tugev pilt, mis kõnetaks ja paneks inimesi mõtlema. Ta ei lasknud end toona ega lase ka nüüd häirida negatiivsetest kommentaaridest, sest tema jaoks on see olnud alati eelkõige töö ja eneseväljenduse vahend.
/nginx/o/2018/08/24/11310688t1hdcf5.jpg)
Tänaseks on Tanja Mihhailova-Saar liikunud edasi ja teinud karjääris suuri samme, kuid need fotod jäävad endiselt üheks tema kõige erilisemaks ja meeldejäävamaks visuaalseks pärandiks. See oli julgus olla tähelepanu keskpunktis, riskida ja luua midagi, mida inimesed mäletavad aastaid hiljemgi. Need kaadrid on tõestus sellest, kuidas üks naine suutis panna terve riigi rääkima ja analüüsima, jäädes iseenda vastu ausaks ja professionaalseks igas olukorras. Igaüks, kes neid pilte täna uuesti vaatab, leiab neist ehk midagi erinevat, kuid nende ikooniline staatus Eesti meediamaastikul on vaieldamatu ja kindel.
