Eesti kultuuritaevas on jäänud oluliselt pimedamaks, sest meie seast on lahkunud tõeline balletikunsti suurnimi ja visionäär Mai Murdmaa. Tema lahkumine ei ole lihtsalt ühe ajastu lõpp, vaid terve tantsukultuuri peatüki sulgemine, mille mõju ulatub kaugele üle teatrilavade piiride. Murdmaa polnud lihtsalt koreograaf või ballettmeister; ta oli jõud, kes suutis ühendada muusika, sügava emotsionaalse narratiivi ja tehnilise täiuslikkuse viisil, mida kogedes jäi publik alati hingetuks.
Mai Murdmaa teekond algas juba 1930. aastal ning tema pühendumus kunstile sai tugeva vundamendi 1956. aastal, kui ta lõpetas Eesti Riikliku Koreograafiakooli. Tema talent ei tundnud piire ning ta lihvis oma meistrioskusi Moskva mainekas Lunatšarski-nimelises Riiklikus Teatrikunsti Instituudis, kus teda juhendas legendaarne Rostislav Zahharov. Just need varased aastad kujundasid temast selle nõudliku ja uuendusmeelse looja, keda me hiljem Estonia teatris imetlesime. Seal veedetud aastad tantsija ja hiljem ballettmeistrina tõid publikuni üle 60 unikaalse lavastuse, millest igaüks kandis endas killukest Murdmaa erilisest maailmatunnetusest.
Tema haare oli globaalne – Murdmaa ei piirdunud vaid koduse Eestiga, vaid viis oma nägemuse tantsust Ameerika Ühendriikide, Soome, Ungari ja paljude teiste riikide lavadele. Tema loominguline haare oli erakordne, ulatudes klassikalisest balletist kuni keeruliste ooperi- ja muusikateatri kompositsioonideni. Ta oli tõeline kunstnik, kes ei peljanud eksperimenteerida ning kelle jaoks tants oli keel, millega kõnelda hingest.
Murdmaa loomefilosoofia oli kantud julgusest ja avatusest. Tema kuulus soovitus kolleegidele ja õpilastele – „Proovige ise, äkki tuleb midagi välja!“ – peegeldab ideaalselt tema usku loovuse piirideta olemusse. Tema käe all kasvasid tantsijad, kes ei õppinud mitte ainult tehnilist täpsust, vaid ka vabadust laval iseendaks jääda. Kaie Kõrb, kes oli nii tema õpilane kui ka hilisem kolleeg, on meenutanud Murdmaad kui loojat, kelle inspiratsiooniallikas ei kuivanud kunagi. Ta oskas luua keskkonna, kus igaüks tundis end turvaliselt katsetades ja arenedes.
View this post on Instagram
Aastakümnete jooksul pälvitud arvukad auhinnad, sealhulgas Eesti NSV teenelise kunstitegelase tiitel ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia, on vaid väline tunnustus tema hindamatule tööle. Tema tõeline monument asub tantsijate hinges ja publiku mälestustes. Mai Murdmaa pärand ei ole midagi staatilist, mis jääb ajalooarhiividesse tolmuma. See elab edasi igas liigutuses, igas koreograafilises eksperimendis ja iga noore tantsija unistuses. Ta jättis meile kõigile üleskutse – olla julged, väljendada oma ainulaadset häält ja leida loovus ka kõige igapäevasemates hetkedes. Eesti balletimaastik ei saa kunagi olema sama ilma tema nõudliku pilgu ja väsimatu vaimuta, kuid tema loodud ilu jääb meiega igaveseks.
