Eesti popmuusika säravaim täht Laura Põldvere ei lakka kunagi üllatamast ning seekord on ta sihikule võtnud omaenda tormilise eraelu. Alles hiljuti avalikkust raputanud uudis tema järjekordsest lahkuminekust on alles jahtumas, kuid lauljatar ise ei kavatsegi nurka nutma jääda. Vastupidi, Laura on leidnud endas jõudu, et kogu olukorra üle teravalt ja eneseironiliselt nalja heita, jättes õhku küsimusi, mis panevad fännide südamed kiiremini lööma. See ei ole lihtsalt järjekordne peatükk ühe staari elus, vaid märk purunematust vaimust ja julgusest vaadata tulevikku täiesti uue pilguga.
Sündmuste keerisesse sattunud Laura jagas oma mõtteid ja tundeid moel, mis on talle ainuomane – särades, kuid samas peitusemängu mängides. Ta ei varjanudki, et suhtemaastikul navigeerimine on olnud paras väljakutse ja viimased kogemused on jätnud talle suhu mõrkja maitse. Just selles emotsionaalses punktis sündis aga lause, mis pani kulmu kergitama ka kõige kogenumad seltskonnalõvid. Laura viskas õhku intrigeeriva idee: kui meestega tõesti kuidagi ei vea ja õnn näib selja pööravat, siis ehk on aeg teha kannapööre ja vaadata hoopis naiste poole. See poolnaljaga öeldud mõte kandis endas sügavamat pettumust senistes valikutes, kuid samas ka vallatut eksperimenteerimisvaimu.
See avaldus ei tulnud tühjalt kohalt. Laura on tuntud oma otsekohesuse ja ekstravagantse stiili poolest, kuid eraelu detailide avamine sellise nurga alt on isegi tema puhul haruldane. Ta kirjeldas olukorda kui õppetundi, kus saatus justkui mängiks temaga vingerpussi. Iga kord, kui tundub, et sadam on leitud, selgub, et tegemist on vaid ajutise peatusega tormisel merel. Tema sõnadest kumas läbi tõdemus, et traditsioonilised suhemustrid ei pruugi alati pakkuda seda turvatunnet ja hingesugulust, mida üks loominguline ja vaba hing tegelikult vajab.
Õhustik, kus Laura need sõnad lausus, oli täis elektrit ja ootust. See ei olnud kibestunud naise monoloog, vaid pigem vabanemine rasketest kütketest. Ta nentis, et elu on liiga lühike, et jääda kinni ebaõnnestumistesse. Tema naljatlev toon peitis endas aga teravat tõtt – pettumus vastassugupooles on viinud teda punkti, kus kõik variandid on laual. See on aus ja inimlik reaktsioon olukorrale, kus süda on saanud haiget, kuid isu elu ja armastuse järele pole kuhugi kadunud.
Loomulikult tekitas selline mõtteavaldus kohese vastukaja. Sotsiaalmeedias ja kuluaarides hakati kohe arutama, kas tegemist on vaid hetkelise emotsiooniga või tõepoolest uue suunaga lauljatari elus. Laura ise aga nautis seda tähelepanu, tõestades, et ta kontrollib oma narratiivi täielikult. Ta ei vajanud kellegi kaastunnet, vaid soovis näidata, et ka kõige raskematel hetkedel on võimalik säilitada huumorimeel ja eneseväärikus. See on lugu naisest, kes ei karda oma valikuid ümber hinnata, isegi kui see tähendab ühiskondlike normide proovilepanekut või ootamatuid pöördeid isiklikus õnneotsingus.
